Joosepi surm
- 1Ms 50:22-26
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 1635 eKr
- Asukoht: Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosep
Lühikokkuvõte loost:
Joosep elab koos oma pere ja vendadega Egiptuses ning näeb lapselapsi.
Enne surma kinnitab ta, et Jumal viib kord Iisraeli rahva tagasi tõotatud maale.
Ta annab oma vendadele käsu viia tema luud sinna, kui Jumal neid sealt välja toob.
Joosep sureb 110-aastasena ja palsameeritakse, asetades ta kirstu Egiptuses.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Meie elu jätkub põlvkondade kaudu ning usaldus Jumala plaani vastu kandub edasi.
Isegi surma ees saab loota, et Jumal täidab oma tõotused.
Meie pärand ei ole ainult materiaalne, vaid ka vaimne ja usuline.
Surma ei peeta lõplikuks kaotuseks, vaid osaks Jumala suuremast teest.
Tooltip test
Ja Joosep jäi Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja kümne aastaseks.
Ja Joosep nägi Efraimi lapsi kolm põlve; ka Manasse pojast Maakirist sündis lapsi Joosepi põlvede peale.
Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!”
Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, öeldes: „Kui Jumal tõesti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit ära!”
Ja Joosep suri, sada kümme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala tõotuste kindlus ja täitumine, ka põlvkondi hiljem.
Surm kui inimliku elu lõpp, aga mitte Jumala plaani lõpp.
Pärandi jätkumine lastelaste ja tulevaste sugupõlvede kaudu.
Lootus Jumala poolt juhitud tulevikule ja tõotatud maale.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Vanadus ja surm – Joosepi elu lõpp, kuid mitte tema usu lõpp.
Tõotatud maa – pidev side Kaananiga, isegi Egiptuses elades.
Põlvkondade side – lapselapsed ja usupärandi edasiandmine.
Palsameerimine ja kirst – viide Egiptuse kultuurile, ent ootusega, et luud viiakse kord tõotatud maale.
