Vesi kaljust
- 4Ms 20:1-13
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Kaades-Barnea, Siini ja Paarani kõrbe piiril, Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Mooses, Aaron, Mirjam
Lühikokkuvõte loost:
Iisraeli rahvas jõuab Kadesesse, Siini kõrbe; Mirjam sureb ja maetakse sinna.
Rahvas nuriseb veepuuduse pärast, süüdistades Moosest ja Aaroni.
Mooses ja Aaron langevad Jumala ette, ja Issand lubab kaljust vett sõna abil.
Mooses aga lööb kaljut kepiga kaks korda; vesi voolab küll välja.
Jumal aga ütleb, et Mooses ja Aaron ei pühitsenud Teda rahva ees.
Selle tagajärjel ei tohi nad viia rahvast tõotatud maale.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Isegi suur vaimulik juht võib eksida, kui ei järgi Jumala sõna täpselt.
Rahva nurin võib panna juhi tegutsema emotsioonidest, mitte usaldusest.
Jumala au tuleb avaldada Tema viisil, mitte omamoodi.
Kuulekus on olulisem kui väline edu (vesi küll tuli, aga hind oli karm).
Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.
Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.
Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: „Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!
Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema?
Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!”
Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus.
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!”
Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.
Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: „Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?”
Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.
Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!”
See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala pühadus ja sõna täpne järgimine.
Juhtide vastutus ja kõrgem mõõdupuu.
Rahva nurin ja usupuudus.
Karistus: isegi Jumala sulased ei ole erand Tema seaduste ees.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Kalju – Jumala eluandva väe sümbol.
Kepp – Jumala väe märk, kuid vale kasutus näitas kuulekuse puudumist.
Vesi kõrbes – Jumala varustus ja halastus, hoolimata rahva nurinast.
Meriba – paiga nimi jääb mälestama rahva ja juhtide tülitsemist Issandaga.
