Joosua ja Eleasari surm
- Jos 24:29-33
- Km 2:6-10
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Sekem, Iisrael
- Asukoht: Timnat-Serah, Iisrael
- Asukoht: Piinehasi Gibea, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosua, Eleasar, Joosep
Lühikokkuvõte loost:
Joosua, Nunipoeg, Issanda sulane, sureb 110-aastasena ja maetakse oma pärisosale Timnat-Serahisse Efraimi mäestikus.
Iisrael teenib Issandat kogu Joosua eluaja ja veel vanemate eluaja jooksul, kes mäletasid Issanda suuri tegusid.
Joosepi luud, mis olid toodud Egiptusest, maetakse Sekemisse, maale, mille Jaakob ostis.
Ka Eleasar, preester Aaroni poeg, sureb ja maetakse Efraimi mäestikku, oma poja Piinehase linna.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala sulaste elu lõpp on osa tema suurest plaanist, kuid nende pärand kestab rahva seas edasi.
Tõeline usk väljendub põlvkondade järjepidevuses – üks põlvkond annab usu järgmisele edasi.
Jumala tõotused täituvad, isegi kui see võtab kaua aega – nagu Joosepi luude matmine tõotatud maal.
Meenutamine ja austamine tugevdavad usku ja loovad järjepidevust rahva loos.
Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.
Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.
Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.
Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.
Ja rahvas teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
Siis Joosua, Nuuni poeg, Issanda sulane, suri saja kümne aasta vanuses.
Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juurde, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tundnud Issandat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Juhtide elu ja töö lõpp – aga Jumala töö jätkub.
Rahva ustavus Jumalale põlvkondade kaupa.
Jumala tõotuste täitumine (Joosepi unistus ja soov).
Preestriameti järjepidevus ja usujuhtide roll.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Joosua matmine – Issanda sulane jõuab oma teekonna lõppu, rõhutades tema ustavat teenimist.
Joosepi luud Sekemis – Jumala tõotuste täitumise sümbol, sidudes Egiptuse vangipõlve ja tõotatud maa pärandi.
Eleasari surm ja matmine – preesterkonna järjepidevuse ja Jumala teenimise jätkumise märgiks.
Sekem ja Timnat-Serah – olulised paigad, mis kinnitavad Jumala antud maa omandamist ja rahva ajaloolist järjepidevust.
