Sõda vilistitega

 Saul oli olnud aasta oma kuningriigi üle ja valitses teist aastat Iisraeli üle, kui ta valis enesele Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.

 Joonatan lõi Gebas olevat vilistite linnaväge ja vilistid said sellest kuulda. Siis laskis Saul kogu maal sarve puhuda ja öelda: „Heebrealased kuulgu seda!”

 Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistite linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistitele muutunud vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.

 Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu liiva mere ääres. Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis, Beet-Aavenist ida poole.

 Iisraeli mehed nägid, et neil tuli kitsas kätte, et rahvas oli kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse, kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.

 Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Aga Saul oli alles Gilgalis ja kogu rahvas oli värisedes talle järgnenud.

 Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani, Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest laiali valguma.

 Siis ütles Saul: „Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!” Ja ta ohverdas põletusohvri.

 Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.

 Aga Saamuel ütles: „Mis sa oled teinud!” Ja Saul vastas: „Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi, siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri.”

 Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks.

 Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.”

 Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini Gibeasse; Saul luges aga üle rahva, kes oli tema juures: ligi kuussada meest.

 Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.

 Ja vilistite leerist läksid hävitajad välja kolmes salgas: üks salk pöördus Ofra poole Suuali maale, teine salk pöördus Beet-Hooroni poole ja kolmas salk pöördus raja poole, mis ulatub üle Seboimi oru kõrbe suunas.

 Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid öelnud: „Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!”

 Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.

 Teritamismaks raudlabidate ja kõblaste pealt oli kaks kolmandikku seeklit, kolmeharuliste harkide, kirveste ja astlate pealt üks kolmandik seeklit.

 Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu rahva käes, kes oli koos Sauli ja Joonataniga, küll oli aga Saulil ja Joonatanil, ta pojal.

 Vilistite valvemeeskond läks Mikmasi kurusse.