Taavet Gati kuninga juures

„Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema?”
Kuldsalm
1Sm 21:16

Lühikokkuvõte loost:

  • Taavet põgenes Sauli eest vilistite linna Gat’i, kuningas Aakise juurde.

  • Aakise sulased tundsid Taaveti ära ja meenutasid laulu: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”

  • Taavet kartis väga Aakist, kui sai aru, et vilistid võivad teda kui vaenlast tappa.

  • Ellujäämiseks teeskles Taavet end hullumeelsena: ta sodis väravatele ja laskis ila habemesse voolata.

  • Aakis ütles oma sulastele, et tal pole tarvis hullu meest, ja saatis Taaveti ära.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

  • Tarkus ja leidlikkus päästavad elu – Taavet kasutas ootamatut meetodit, et põgeneda.

  • Inimlik hirm on reaalne – isegi suur kangelane võib olla haavatav ja kartlik.

  • Jumala kaitse toimib läbi nõrkuse – Taaveti häbistav teesklemine muutus tema pääsemise vahendiks.

  • Me ei pea alati olema tugevad – mõnikord annab Jumal ellujäämiseks loova lahenduse, mitte jõulise vastuseisu.


 Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.

 Aga Aakisele ütlesid tema sulased: „Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 

„Saul lõi maha oma tuhat,
aga Taavet oma kümme tuhat!”?”

 Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.

 Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.

 Siis ütles Aakis oma sulastele: „Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?

 Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?”

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Ellujäämine vaenlase territooriumil – Taavet on keset vilistite linna, kus ta on tuntud kui vaenlane.

  • Hirm ja alandlikkus – Taavet ei näita kangelaslikkust, vaid inimlikku hirmu ja alandust.

  • Jumala juhtimine läbi ootamatu tee – isegi alandav teesklus võib olla Jumala kaitse osa.

  • Kuningliku saatuse paradoks – tulevane kuningas peab pääsemiseks käituma kui narr, mis näitab, et Jumala tee ei ole lineaarne ega inimlikult loogiline.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • Laul Saulist ja Taavetist – korduv motiiv, mis süütab Sauli viha ja nüüd toob Taavetile ohu.

  • Hullumeelsuse teesklus – ootamatu roll, mis pöörab olukorra ja päästab Taaveti.

  • Aakis kui vaenlane – meenutab, et vilistid jäävad Taavetile pidevaks ohuks.

  • Ila habemes – alanduse ja narri sümbol, mis siiski saab päästeks.

  • Jumala kaitse varjatud kujul – ei avaldu väes, vaid olukorra absurduses ja nõrkuses.

Scroll to Top