Saul hukkab Noobi preestrid

 Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga koos olevad mehed olid avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja kõik ta sulased seisid ta juures.

 Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: „Kuulge ometi, benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks, et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga. Mitte ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on.”

 Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja ütles: „Ma nägin Iisai poja tulevat Noobi Ahituubi poja Ahimeleki juurde, kes küsis Issandalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist Koljati mõõga.”

 Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi poega, ja kogu ta isa sugu, kes olid preestreiks Noobis; ja need kõik tulid kuninga juurde.

 Ja Saul ütles: „Kuule nüüd, Ahituubi poeg!” Ja see vastas: „Siin ma olen, mu isand!”

 Ja Saul küsis temalt: „Mispärast te olete pidanud vandenõu minu vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema, nagu see praegu on?”

 Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: „Kes on kõigi su sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su ihukaitsepealik ja su kojas austatu?

 Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest sellest, ei vähem ega rohkem!”

 Aga kuningas ütles: „Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su isa sugu!”

 Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: „Pöörduge sinna ja surmake Issanda preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga; kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu kõrvale!” Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et tungida kallale Issanda preestritele.

 Siis ütles kuningas Doegile: „Pöördu sina sinna ja mine preestritele kallale!” Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast õlarüüd kandvat meest.

 Ja ta lõi preestrite linnas Noobis mõõgateraga maha nii mehed kui naised, nii lapsed kui imikud ja, samuti mõõgateraga, ka härjad, eeslid ja lambad.

 Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi, kes põgenes Taaveti juurde.

 Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Issanda preestrid tapnud.

 Ja Taavet ütles Ebjatarile: „Ma teadsin juba sel päeval, kui seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Minu tõttu on see sündinud kõigile su isa soo hingedele!

 Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab ka sinu hinge, minu juures oled sa aga kaitstud!”