Saalomon võitakse kuningaks
- 1Kn 1:28-53
- 1Aj 29:21-25
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet, Adonija, Ebjatar, Saadok, Benaja, Naatan, Saalomon, Batseba, Joonatan (Ebjatari poeg)
Lühikokkuvõte loost:
Taavet kinnitab oma tõotust ja käsib kuulutada Saalomon ametlikult kuningaks.
Naatan, preester Saadok ja Benaja viivad käsu täide ning Saalomon võitakse kuningaks Giihonis.
Rahvas rõõmustab ja kuulutab Saalomoni Taaveti järeltulijaks.
Adonija ja tema toetajad kuulevad sellest, kardavad ja hajuvad; Adonija otsib armu Saalomoni käest.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala tõotused täituvad õigel ajal, isegi kui inimesed püüavad neid takistada.
Õige juhiks saamine sõltub kuulekusest, mitte isekast tahtest.
Tark tegu ja kiire otsus võivad peatada suure segaduse ja kahju.
Arm ja andestus näitavad, et võim ei pea tähendama kättemaksu.
Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mu juurde Batseba!” Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.
Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud: nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele – nõnda ma teengi täna!”
Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!”
Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!” Ja need tulid kuninga ette.
Ja kuningas ütles neile: „Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde!
Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: „Elagu kuningas Saalomon!”
Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.”
Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: „Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal!
Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!”
Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde.
Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!”
Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast.
Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: „Mispärast kostab linnast niisugune kära?”
Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: „Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!”
Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: „Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks.
Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga.
Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite.
Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel.
Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!” Ja kuningas kummardas oma voodis.
Kuningas ütles veel nõnda: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!”
Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed.
Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest.
Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: „Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: „Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!””
Siis ütles Saalomon: „Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema.”
Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: „Mine oma kotta!”
Ja järgmisel päeval tapsid nad Issandale tapaohvreid ja ohverdasid Issandale põletusohvreid: tuhat härjavärssi, tuhat jäära ja tuhat talle koos nende joogiohvritega ja palju tapaohvreid kogu Iisraeli eest.
Ja nad sõid ja jõid sel päeval suure rõõmuga Issanda ees ja tõstsid Saalomoni, Taaveti poja, teist korda kuningaks; nad võidsid tema Issanda vürstiks ja Saadoki preestriks.
Ja Saalomon istus Issanda aujärjel kui kuningas oma isa Taaveti asemel, ja tal oli edu; ja kogu Iisrael kuulas teda.
Kõik vürstid ja vägevad, samuti ka kõik kuningas Taaveti pojad heitsid kuningas Saalomoni alamaiks.
Ja Issand tegi Saalomoni väga suureks kogu Iisraeli silma ees ning andis temale kuningliku au, millist ei olnud ühelgi kuningal, kes enne teda Iisraelis oli olnud.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala plaani täitumine – Saalomoni kroonimine kinnitab Taaveti soole antud tõotust.
Tõeline autoriteet – võim tuleb Jumalalt, mitte intriigidest.
Rahu ja õiglus – õiglane juhtimine taastab korra ja rõõmu rahva seas.
Halastus ja kättemaksuta võit – Saalomon annab Adonijale elu, kui too alistub.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Võidmine Giihonis – jumalik tunnistus ja seaduslik võim.
Rahva rõõm – ühine kinnitus Jumala valikule.
Adonija põgenemine altarile – sümbol hirmust ja armuotsimisest.
Taaveti tark tegutsemine – vananev kuningas lõpetab oma elu rahus ja õiguses.
