Saalomoni rikkus ja kuulsus

„Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal. Ja kogu maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.”
Kuldsalm
1Kn 10:23-24

Lühikokkuvõte loost:

  • Saalomoni kuningriik kogub igal aastal tohutul hulgal kulda ja varandust.

  • Kuningas valmistab kullast kilpe ja trooni, kaunistades oma palee hiilgavalt.

  • Hõbedat on Saalomoni ajal nii palju, et seda ei peeta enam väärtuslikuks.

  • Saalomon toob hobuseid ja vankreid Egiptusest ja teistest maadest, rajades laialdase kaubandusvõrgu.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

  • Tõeline edu vajab tarkust, korra ja eesmärgi tunnetust.

  • Rikkus ja jõukus võivad olla õnnistus, kui neid kasutatakse õigesti.

  • Majanduslik stabiilsus eeldab nutikat juhtimist ja ausaid suhteid.

  • Väline küllus peab jääma allutatuks Jumala tahtele ja moraalile.


 Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda, lisaks see, mis tuli suurkaupmeestelt ja kaubitsejate tulust, samuti kõigilt Araabia kuningailt ja maa asevalitsejailt.

 Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada suurt kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolm miini kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.

 Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.

 Aujärjel oli kuus astet ja aujärje tagakülg oli pealt ümmargune; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja käetugede kõrval seisid kaks lõvi.

 Ja seal seisid kaksteist lõvi kummalgi pool kuuel astmel; niisugust ei ole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.

 Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid kõik Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedasi ei olnudki, seda ei peetud Saalomoni ajal mikski, sest kuningal olid merel Tarsise laevad koos Hiirami laevadega: igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.

 Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.

 Ja kogu maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.

 Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.

 Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need ta paigutas vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

 Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

 Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.

 Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest, ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hettide ja süürlaste kuningaile.

 

 Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda, lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.

 Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;

 ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.

 Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.

 Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.

 Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.

 Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski, sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami sulastega; igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad, tuues kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.

 Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.

 Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.

 Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.

 Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite tarvis, ja kaksteist tuhat ratsanikku; ta paigutas need vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

 Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni vilistite maa ja Egiptuse piirini.

 Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

 Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist muudest maadest.

 Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Naatani „Kõnedes”, siilolase Ahija „Kuulutuses” ja nägija Jeddo „Nägemustes Jerobeami, Nebati poja kohta”?

 Ja Saalomon valitses Jeruusalemmas kogu Iisraeli üle nelikümmend aastat.

 Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Rikkuse ja tarkuse koostoime Saalomoni valitsuses.

  • Jumala õnnistuse ja inimliku vastutuse tasakaal.

  • Kaubanduse ja diplomaatia roll rahu ja jõukuse saavutamisel.

  • Oht, et materiaalsus võib varjutada vaimuliku fookuse.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • Kuld ja hõbe kui õitsengu ja hiilguse sümbolid.

  • Hobused ja vankrid kui sõjalise ja poliitilise jõu märgid.

  • Kaubandusteed ja liidud kui tarkuse ja mõju tööriistad.

  • Troon ja palee kui kuningliku autoriteedi ja korra kujundid.

Scroll to Top