Saalomoni vastane Jerobeam
- 1Kn 11:26-40
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Saalomon, Jerobeam, Ahija (prohvet), Siisak
Lühikokkuvõte loost:
Jerobeam, Saalomoni teenija, saab tuntuks kui tubli ja töökas mees.
Prohvet Ahija rebib uue kuue kaheteistkümneks tükiks ja annab Jerobeamile kümme osa – sümbol Iisraeli kuningriigi jagunemisest.
Jumal lubab Jerobeamile edu, kui ta jääb Talle ustavaks, kuid Saalomon püüab Jerobeami tappa.
Jerobeam põgeneb Egiptusesse Siisaki juurde ja Saalomoni surma järel valmistub tulevane lõhe Iisraelis.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumal võib tõsta uue juhi ootamatust kohast, kui praegused juhid muutuvad uhkeks ja ebausklikuks.
Iga tegu – hea või halb – toob lõpuks oma tagajärje; truudusetus Jumalale viib lagunemiseni.
Jumala plaan võib minna kaugemale inimeste kavatsustest ja võimust.
Ustavus ja alandlikkus on väärtuslikumad kui poliitiline edu või tugevus.
Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.
Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.
Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.
Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; ainult nemad kahekesi olid väljal.
Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks ning ütles Jerobeamile: „Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule.
Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma linna pärast, mille ma olen valinud kõigi Iisraeli suguharude seast, sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu määruste ja seadluste järgi, nõnda nagu tema isa Taavet.
Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja määrusi.
Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule – need kümme suguharu.
Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alatiselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemmas, linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nimi.
Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!
Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu määrusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule.
Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks.”
Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juurde; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala suveräänsus – Tema juhib ajalugu ja tõstab või langetab kuningaid.
Kuulekuse ja sõnakuulmatuse tagajärjed – Saalomoni patt toob kuningriigi jagunemise.
Prohvetlik kuulutus – Jumal räägib ja täidab oma sõna isegi vastupanu korral.
Võimu ja uhkuse piirid – inimese tarkus ja jõud ei suuda takistada Jumala tahet.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Kaheteistkümneks osaks rebitud kuub – rahva jagunemise ja uue korra sümbol.
Jerobeami tõus orjaseisusest – näitab Jumala vabadust valida juhte.
Põgenemine Egiptusesse – viitab tagakiusule ja ajutisele pelgupaigale.
Saalomoni surm – lõpetab kuldse ajastu ja juhatab sisse muutuste perioodi
