Juuda kuningas Rehabeam
- 1Kn 14:21-31
- 2Aj 12:1-16
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Rehabeam, Jerobeam, Naama, Siisak, Abijam/Abija, Semaja
Lühikokkuvõte loost:
Juuda kuningaks saab Rehabeam, Saalomoni poeg, kes valitseb 17 aastat Jeruusalemmas.
Tema ema on Naama, ammonitar, mis rõhutab võõrast mõju kuningakojas.
Rehabeami ajal Juuda rahvas teeb pattu, järgides ebajumalate teenimist ja moraalset laostumist.
Nad rajavad ohvrikünkaid, pühi sambaid ja viljakuseposte, rikkudes Issanda käske.
Egiptuse vaarao Siisak tungib Jeruusalemma ja röövib Issanda koda ning kuningakoja varandused.
Saalomoni kuldkilbid võetakse ära, Rehabeam valmistab nende asemele vaskkilbid, mis sümboliseerivad kadunud hiilgust.
Rehabeam ja Jerobeam on pidevas vaenus ning Rehabeami surma järel saab kuningaks tema poeg Abijam.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Lugu tuletab meelde, et vaimne ja moraalne nõrgenemine algab sageli väikestest kompromissidest, mis viivad suure languseni.
Kuldkilpide asendamine vaskkilpidega on pilt sellest, kuidas inimene või ühiskond võib kaotada oma tõelise väärtuse, säilitades vaid tühja väliskuju.
Tekst kutsub mõtlema, kuidas juhtide otsused ja iseloom mõjutavad terve rahva moraali ja tulevikku.
See on hoiatus, et jumalakartuse puudumine toob kaasa mitte ainult vaimse, vaid ka ühiskondliku ja materiaalne allakäigu.
Tänapäeval julgustab see peatükk taastama tõelist sisemist usku ja ausust, mitte rahulduma “vaskkilpidega” — näilise hiilgusega ilma sisuta.
Aga Rehabeam, Saalomoni poeg, valitses Juudas: Rehabeam oli kuningaks saades nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Issand oli valinud kõigist Iisraeli suguharudest, et sinna panna oma nimi; ta ema oli ammonlanna Naama.
Ja Juuda tegi kurja Issanda silmis; nad vihastasid teda oma pattudega, mida nad tegid rohkem, kui nende vanemad olid teinud.
Nad tegid endile ka ohvrikünkaid, sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.
Ja maal oli ka pühamu pordumehi. Nad tegid järele kõigi nende rahvaste jäledusi, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
Aga kuningas Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse kuningas Siisak Jeruusalemma vastu ja võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja varandused; ta võttis kõik ära. Ta võttis ära ka kõik kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.
Siis tegi kuningas Rehabeam nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja ust.
Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, kandsid ihukaitsjad neid ja viisid need siis jälle tagasi ihukaitse ruumi.
Ja mis veel tuleks öelda Rehabeamist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Rehabeami ja Jerobeami vahel oli kogu aeg sõda.
Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ta ema oli ammonlanna Naama. Ja tema poeg Abijam sai tema asemel kuningaks.
Aga kui Rehabeami valitsus oli kindlustatud ja ta ise vägevaks saanud, siis ta hülgas Issanda Seaduse, ja koos temaga kogu Iisrael.
Siis sündis, et Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse kuningas Siisak üles Jeruusalemma kallale – sest need seal olid olnud truuduseta Issanda vastu – koos tuhande kahesaja sõjavankriga ja kuuekümne tuhande ratsanikuga; ja lugematu oli rahvas, kes koos temaga Egiptusest tuli: liibüalased, sukkid ja etiooplased.
Ja ta vallutas Juudas olevad kindlustatud linnad ning tuli kuni Jeruusalemmani.
Siis tuli prohvet Semaja Rehabeami ja Juuda vürstide juurde, kes olid Siisaki eest kogunenud Jeruusalemma, ja ütles neile: „Nõnda ütleb Issand: Te olete hüljanud minu, seepärast olen minagi teid jätnud Siisaki kätte.”
Siis Iisraeli vürstid ja kuningas alandasid endid ning ütlesid: „Issand on õiglane!”
Ja kui Issand nägi, et nad endid alandasid, siis tuli Issanda sõna Semajale; ta ütles: „Nad on endid alandanud. Mina ei hävita neid, vaid päästan nad varsti ega vala oma viha Jeruusalemma peale Siisaki käe läbi.
Aga nad saavad tema alamaiks, et nad õpiksid tundma, mis tähendab teenida mind ja mis tähendab teenida maiseid kuningriike.”
Ja Siisak, Egiptuse kuningas, tuli Jeruusalemma kallale ning võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja varandused – ta võttis kõik ära, ta võttis ära ka kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.
Siis kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja ust.
Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, tulid ihukaitsjad ja kandsid neid ja viisid need siis jälle tagasi ihukaitse ruumi.
Sellepärast, et ta ennast oli alandanud, pöördus Issanda viha temalt, et teda mitte sootuks hävitada; oli ju veel Juudaski mõndagi head.
Ja kuningas Rehabeam kindlustas ennast Jeruusalemmas ning valitses edasi; sest Rehabeam oli kuningaks saades olnud nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Issand kõigist Iisraeli suguharudest oli valinud, et panna sinna oma nimi; ta ema oli ammonlanna Naama.
Aga ta tegi kurja, sest ta ei valmistanud oma südant Issandat otsima.
Ja Rehabeami lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Semaja ja nägija Iddo lugudes, nõndasamuti see, mis puutub suguvõsakirjadesse? Rehabeami ja Jerobeami vahel olid kogu aja sõjad.
Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Abija sai tema asemel kuningaks.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Usku ja truudust proovile panev aeg – rahvas unustab Issanda, kuigi on kogenud Tema õnnistusi.
Jumala kohtu ja taganemise tagajärjed – Egiptuse sissetung on Jumala hoiatus ja karistus truudusetuse eest.
Juhtide vastutus – Rehabeami nõrkus ja vaimne pimedus toovad rahvale kannatusi.
Vaimne allakäik – kuld vahetatakse vase vastu, väljendades Jumala auhiilguse kaotust.
Lepinguline ustavus – hoolimata rahva patususest hoiab Jumal siiski Taaveti soole antud tõotust, lubades valitsusliini jätkuda.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Kuld ja vask – sümbolid, mis näitavad tõelise väärtuse ja välise hiilguse vahet.
Ohvrikünkad ja sambad – märk rahva taganemisest tõelisest jumalateenimisest.
Võõras mõju (Naama, ammonitar) – näitab, kuidas usuline ja kultuuriline segunemine võib rahva viia eksiteele.
Vaarao Siisaki rünnak – Jumala kasutatud väline jõud, mis paljastab Juuda nõrkuse.
Rehabeami ja Jerobeami vaen – sümbol rahva lõhenemisest ja vaimse ühtsuse kadumisest.
Soo jätkumine kuningana (Abijam) – meenutus Jumala truudusest oma lepingule, isegi allakäigu keskel.
