Juuda kuningas Joosafat
- 1Kn 22:41-51
- 2Aj 17:1-19
- 2Aj 20:21-37
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Edom, Jordaania
- Asukoht: Oofir, Jeemen
- Asukoht: Esjon-Geber, Jordaania
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosafat, Ahab, Asuuba, Ahasja, Jooram, Ben-Hail, Obadja (vürst), Sakarja (vürst), Netaneel (vürst), Miika (vürst), Semaja (Leviit), Netanja, Sebadja, Asael (leviit), Semiramot, Joonatan (Leviit), Adonija (leviit), Toobija (leviit), Toob-Adonija, Elisama, Jooram (preester), Adna, Joohanan, Amasja (Sikri poeg), Eljada, Joosabad (võitleja)
Lühikokkuvõte loost:
Joosafat saab Juuda kuningaks ja valitseb õiglaselt, järgides oma isa Aasa eeskuju.
Ta teenib Issandat siira südamega, kuid ei kõrvalda kõiki ohvrikünkaid.
Ta teeb liidu Iisraeli kuninga Ahabi pojaga, mis hiljem osutub kahjulikuks.
Joosafat tugevdab kuningriiki ja korraldab rahva elu.
Tema elu lõpeb rahus ja tema järglaseks saab poeg Jooram.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Heade kavatsustega juht või inimene võib siiski teha vigu, kui ta seob end valede liitudega.
Jumala teenimine nõuab järjekindlust ja täielikku pühendumust, mitte vaid osalist truudust.
Õiglane elu ja ausad otsused toovad rahu ja austuse, isegi kui kõik ei ole täiuslik.
Tuleb õppida mineviku vigadest ja mitte korrata neid liite, mis viivad eemale Jumala tahtest.
Joosafat, Aasa poeg, sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal aastal.
Joosafat oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana, ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
Ta käis täiesti oma isa Aasa teed, sellelt ta ei lahkunud, tehes, mis õige oli Issanda silmis.
Aga ohvrikünkad ei kadunud, rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
Ja Joosafat tegi Iisraeli kuningaga rahu.
Ja mis veel tuleks öelda Joosafatist ja tema vägitegudest, mis ta tegi, ja kuidas ta sõdis, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja pühamu viimased pordumehed, kes tema isa Aasa päevil olid alles jäänud, pühkis ta maalt.
Edomis ei olnud kuningat; kuningaks oli asevalitseja.
Joosafat oli teinud Tarsise laevu, mis pidid minema Oofirisse kulla järele, ent need ei läinud, sest laevad hukkusid Esjon-Geberis.
Siis ütles Ahasja, Ahabi poeg, Joosafatile: „Lase minu sulased lähevad koos sinu sulastega laevadesse!” Aga Joosafat ei tahtnud.
Ja Joosafat läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna. Ja tema poeg Jooram sai tema asemel kuningaks.
Ja tema poeg Joosafat sai tema asemel kuningaks; tema kindlustas ennast Iisraeli vastu.
Ta pani sõjaväe kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse ja paigutas valveüksused Juuda maale ja Efraimi linnadesse, mis tema isa Aasa oli vallutanud.
Ja Issand oli Joosafatiga, sest ta käis oma isa Taaveti varasematel teedel ega otsinud baale, vaid ta otsis oma isa Jumalat ja käis tema käskude järgi ega teinud nagu Iisrael.
Issand kinnitas kuningriigi tema kätte ja kogu Juuda tõi Joosafatile ande; ja tal oli palju rikkust ning au.
Issanda teedel olles oli ta süda julge ja peale selle kõrvaldas ta Juudast veel ohvrikünkad ja viljakustulbad.
Oma valitsemise kolmandal aastal läkitas ta oma vürstid Ben-Haili, Obadja, Sakarja, Netaneeli ja Miika Juuda linnadesse õpetama, ja koos nendega leviidid Semaja, Netanja, Sebadja, Asaeli, Semiramoti, Joonatani, Adonija, Toobija ja Toob-Adonija – leviidid; ja koos nendega preestrid Elisama ja Joorami.
Need õpetasid Juudas ja neil oli kaasas Issanda Seaduse raamat; nad käisid läbi kõik Juuda linnad ja õpetasid rahvast.
Hirm Issanda ees valdas kõiki Juuda ümberkaudsete maade kuningriike ja need ei sõdinud Joosafati vastu.
Ja vilistite poolt toodi Joosafatile ande ja rahamaksu; isegi araablased tõid temale lambaid ja kitsi: seitse tuhat seitsesada jäära ja seitse tuhat seitsesada sikku.
Ja Joosafat sai üha vägevamaks ning ta ehitas Juudasse kindlustatud paiku ja tagavaraladude linnu.
Temal olid suured tagavarad Juuda linnades ja sõjamehed, vahvad võitlejad, Jeruusalemmas.
Ja niisugune oli nende teenistuslik jaotus vastavalt nende perekondadele: Juuda tuhandepealikud: pealik Adna ja koos temaga kolmsada tuhat vahvat võitlejat;
tema kõrval pealik Joohanan ja koos temaga kakssada kaheksakümmend tuhat;
tema kõrval Amasja, Sikri poeg, kes oli enese vabatahtlikult Issandale pühendanud, ja koos temaga kakssada tuhat vahvat võitlejat.
Benjaminist: Eljada, vahva võitleja, ja koos temaga kakssada tuhat, kes olid relvastatud ammu ja kilbiga;
tema kõrval Joosabad ja koos temaga sada kaheksakümmend tuhat, kes olid sõjaks varustatud.
Need teenisid kuningat; ja peale nende olid need, keda kuningas oli pannud kindlustatud linnadesse kogu Juudas.
Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis õige oli Issanda silmis.
Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.
Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud Iisraeli Kuningate raamatusse.
Ja pärast seda astus Juuda kuningas Joosafat ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.
Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.
Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, öeldes: „Sellepärast, et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Issand su töö!” Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Ustavus ja kompromiss usuasjades.
Õige juhtimise ja isikliku vastutuse tasakaal.
Liitude mõju rahva ja usu puhtusele.
Jumala õiglus ja arm nende suhtes, kes püüavad Teda siiralt teenida.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Seaduse õpetamine linnades
Kindlustatud linnad ja sõjavägi
Rahvaste hirm Issanda ees
Andide toomine kuningale
