Amasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

 Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.

 Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

 Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: „Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!”

 Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.

 Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja hõbetalendi eest.

 Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: „Kuningas! Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega. Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna komistama.”

 Siis küsis Amasja jumalamehelt: „Aga kuidas jääb selle saja talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?” Ja jumalamees vastas: „Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!”

 Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.

 Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.

 Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et nad kõik kukkusid puruks.

 Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat ning riisusid palju saaki.

 Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud, tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks, kummardas nende ees ja suitsutas neile.

 Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas tema juurde prohveti, kes temale ütles: „Mispärast sa otsid teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu käest?”

 Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: „Kas me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks peaks sind maha löödama?” Prohvet peatus ja ütles: „Ma tean, et Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed nõnda ega võta kuulda minu nõu.”

 Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale:„Tule, vaadakem teineteisele näkku!”

 Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: „Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

 Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju! 

Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?”

 Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi jumalaid.

 Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

 Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

 Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

 Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi Samaariasse.

 Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

 Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?

 Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja surmasid ta seal.

 Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde Juuda linna.