Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

 Ja ta läkitas kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde, et need ütleksid temale: „Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

 Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski kõiki ülemjoogikallaja sõnu, selle sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes on veel olemas!”

 Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde, siis ütles Jesaja neile: „Öelge oma isandale nõnda: Nii ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

 Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi ta oma maal.”

 Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

 Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: „Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu”, siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juurde, öeldes: „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

 Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama!

 Kas rahvaste jumalad päästsid need, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevad edenlased?

 Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?”

 Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

 Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: „Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

 Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!

 See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

 Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!”

 Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema:„Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast, siis ma olen võtnud kuulda.

 See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: 

Neitsi, Siioni tütar,
põlastab sind, pilkab sind,

Jeruusalemma tütar
vangutab su taga pead.

 Keda sa oled laimanud ja teotanud
ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält?

Sa oled suureliselt tõstnud oma silmad
Iisraeli Püha vastu!

 Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat

ja ütlesid:
„Ma tõusin oma vankrite hulgaga
mägede harjadele,

Liibanoni kaugemaisse kurudesse;

ma raiusin maha ta kõrged seedrid,
ta valitud küpressid,

ma tungisin ta päramisse varju,
ta tihedaimasse metsa.

 Ma kaevasin kaevusid
ja jõin võõrast vett,

ja ma kuivatasin oma jalataldadega
kõik Egiptuse jõed.”

 Kas sa pole kuulnud,
et mina olen seda valmistanud

ammusest ajast,
kavatsenud muistseist päevist peale?

Nüüd olen mina lasknud sündida,

et sina võisid laastata
kindlustatud linnu
ja teha need kivivaremeiks,

 et nende elanikud olid jõuetud,
täis hirmu ja häbi,

olid nagu rohi väljal,
haljad taimekesed,

nagu hein katustel
või nagu idatuules kõrbenud vili.

 Ma tean su istumist
ja su minekut ning tulekut,
ka su raevutsemist minu vastu.

 Aga et sa raevutsed mu vastu
ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu,

siis ma panen konksu sulle ninna,
suurauad suhu

ja viin sind tagasi sedasama teed,
mida mööda sa tulidki.

Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.

 Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

 Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb Issanda püha viha!

 Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: 

Sellesse linna ta ei tule
ja ta ei ammu siia nooli;

ta ei tule selle ette kilbiga
ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

 Sedasama teed, mida mööda ta tuli,
läheb ta tagasi

ja sellesse linna ta ei tule,
ütleb Issand.

 Sest ma kaitsen seda linna,
et seda päästa iseenese pärast
ja oma sulase Taaveti pärast.”

Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

 Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

 Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.