Juudid viiakse Paabelisse vangi
- 2Kn 25:8-21
- 2Aj 36:17-21
- Jr 52:12-27
- Jr 39 8-10
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Paabel (Babüloonia), Iraak
- Asukoht: Ribla, Süüria
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Nebukadnetsar, Nebusaradan, Seraja, Sefanja
Lühikokkuvõte loost:
- Paabeli kuninga Nebukadnetsari teenija Nebusaradan, ihukaitsepealik, põletab Jeruusalemma templi, kuningakoja ja kõik tähtsad hooned.
- Linnamüürid lõhutakse, rahvas viiakse vangi Paabelisse, jättes maha vaid mõningad vaesed maaharijad.
- Templi esemed, vasktoed, altaririistad ja muu varandus viiakse Paabelisse, sümboliseerides täielikku hävingut.
- Preestrid, ametnikud ja sõjapealikud võetakse kinni, viiakse Riblasse ja Nebukadnetsar laseb nad hukata. Juuda riigi poliitiline ja religioosne juhtkond hävib.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
- Institutsioonid ja traditsioonid ei päästa, kui süda on Jumalast eemaldunud – vormiline religioossus ilma sisuta viib vaimse kokkuvarisemiseni.
- Sündmus tuletab meelde, et ühiskonna tugevus sõltub tõe austamisest ja õiglusest, mitte välisest hiilgusest.
- Juhtide moraalne vastutus on rahva käekäigu keskmes – korrumpeerunud juhtkond toob hävingu ka neile, kes ise otseselt süüdi pole.
- Ka kõige rängemates tagajärgedes võib Jumal jätta „jäägi” – väikese alguse, millest sünnib uut lootust ja ülesehitust.
Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, Paabeli kuninga sulane, Jeruusalemma.
Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suured kojad ta põletas tulega.
Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma ümbritsevad müürid.
Ja rahva ülejäänud osa, kes oli jäänud linna, ja ülejooksikud, kes olid üle jooksnud Paabeli kuninga poole, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.
Aga ihukaitsepealik jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.
Vasksambad, mis olid Issanda kojas, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid nende vase Paabelisse.
Potid, labidad, tahikäärid, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.
Samuti võttis ihukaitsepealik ära sütepannid ja piserdusnõud, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.
Mõlema samba, vaskmere ja aluste, mis Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks – kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.
Ühe samba kõrgus oli kaheksateist küünart; nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli kolm küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas võrestikuga.
Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat, ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja viis meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast.
Nebusaradan, ihukaitsepealik, võttis ja viis nad Paabeli kuninga juurde Riblasse.
Ja Paabeli kuningas lõi nad maha ning surmas nad Riblas, Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi oma maalt.
Siis ta tõi nende kallale kaldealaste kuninga ja see tappis mõõgaga nende noored mehed nende pühas paigas ega andnud armu poisile ega tüdrukule, vanale ega raugale – Issand andis kõik tema kätte.
Ja kõik Jumala koja riistad, suured ja väikesed, ja Issanda koja varandused ja kuninga ning tema vürstide varandused – need kõik viis ta Paabelisse.
Ja nad põletasid Jumala koja, kiskusid maha Jeruusalemma müüri, põletasid tulega kõik selle paleed ja hävitasid kõik selle kallid asjad.
Ja kes olid mõõgast üle jäänud, need viis ta Paabelisse vangi ja need said orjadeks temale ja ta poegadele kuni Pärsia kuningriigi valitsuse alguseni – et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust -, kuni maa oli hüvitanud oma pidamata jäetud hingamispäevad: kõik laastatud oleku päevad olid hingamiseks, kuni seitsekümmend aastat sai täis.
Ja viienda kuu kümnendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, kes oli Paabeli kuninga teenistuses, Jeruusalemma.
Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suurnike kojad põletas ta tulega.
Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha kõik Jeruusalemma müürid ümberringi.
Ja osa vaesemast rahvast ning rahva jäägi, kes olid jäänud linna, ja ülejooksikud, kes Paabeli kuninga poole olid üle jooksnud, ja käsitööliste jäägi viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.
Aga Nebusaradan, ihukaitsepealik, jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.
Vasksambad, mis kuulusid Issanda koja juurde, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid kogu nende vase Paabelisse.
Potid, labidad, tahikäärid, piserdusnõud, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.
Samuti võttis ihukaitsepealik ära liuad, sütepannid, piserdusnõud, potid, lambijalad, kausid ja peekrid, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.
Mõlema samba, vaskmere ja kaheteistkümne vaskhärja, mis olid aluste all, mis kuningas Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks – kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.
Mis puutub sammastesse, siis oli ühe samba kõrgus kaheksateist küünart, ja selle ümber ulatas kaheteistküünrane mõõdunöör; selle paksus oli neli sõrme, see oli seest õõnes.
Nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli viis küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas granaatõuntega.
Granaatõunu oli väljaspool üheksakümmend kuus; kõiki granaatõunu võrestikul ümberringi oli sada.
Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat, ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja seitse meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast, – need võttis Nebusaradan, ihukaitsepealik, ja viis Paabeli kuninga juurde Riblasse.
Ja Paabeli kuningas lõi need maha ning surmas need Riblas Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi omaenese maalt.
See on rahva arv, kelle Nebukadnetsar vangi viis: seitsmendal aastal kolm tuhat kakskümmend kolm juuti; kaheksateistkümnendal Nebukadnetsari aastal kaheksasada kolmkümmend kaks hinge Jeruusalemmast; kahekümne kolmandal Nebukadnetsari aastal viis Nebusaradan, ihukaitsepealik, juute vangi seitsesada nelikümmend viis hinge; kõiki hingi oli neli tuhat kuussada.
Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.
Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
Aga osa vaesemast rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning põlde.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Kohtuotsus üle rahva: Juuda langemine on pikaajalise sõnakuulmatuse tulemus.
- Jumala pühadus ja ustavus: Ta täidab nii tõotused õnnistusest kui ka hoiatuse karistusest.
- Pagendus kui puhastus: vangipõlv pole lõpp, vaid Jumala korrigeeriv töö, mille järel tuleb taastamine.
- Võõraste rahvaste kasutamine Jumala tööriistadena: Paabel ei tegutse üksnes poliitilise jõuna, vaid Jumala seatud instrumendina.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
- Templi hävitamine – sümbol Jumala kohalolu kaotamisest rahva keskel, kui lepingut on rikutud.
- Pühade esemete äraviimine – märgib vaimuliku keskuse kadumist ja alandust rahvaste ees.
- Vangipõlve algus – Juuda lugu astub uude ajajärku, kus identiteet kujuneb väljaspool kodumaad.
- Väikese jäägi allesjätmine – Jumal ei lase rahval täielikult hävida; alles jääb seeme
