Paulus ja Barnabas Pisiidia Antiookias

 Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

 Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

 Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: „Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!”

 Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles „Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!

 Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.

 Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes; ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

 Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.

 Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: „Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.”

 Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.

 Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.

 Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: „Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.”

 Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.

 Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse, ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.

 Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.

 Jumal aga äratas ta surnuist üles.

 Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

 Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile – nagu ka teises laulus on kirjutatud: 

„Sina oled mu Poeg,
täna ma olen su sünnitanud.”

 Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii:

„Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.”

 Seepärast ütleb ta ka teisal:

„Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.”

 Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist, see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.

 Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses, on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.

 Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

 „Vaadake, te põlastajad,
ja imestage ja hävige.

Sest ma teen ühe teo teie päevil,
teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.””

 Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.

 Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

 Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.

 Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

 Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: „Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.

 Sest nõnda on meid Issand käskinud: 

„Ma olen su pannud paganate valguseks,
et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.””

 Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

 Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

 Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.

 Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.

 Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.