Absalomi kättemaks ja põgenemine

„Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage - sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.”
Kuldsalm
1Pt 3:9

Lühikokkuvõte loost:

  • Kaks aastat pärast Taamari vägistamist korraldab Absalom lambapügamise peo Baal-Haasoris ja kutsub sinna oma venna Amnoni.

  • Taavet lubab Amnonil minna, teadmata Absalomi kättemaksuplaanist.

  • Peol käsib Absalom oma sulastel Amnoni tappa.

  • Pärast tapmist põgeneb Absalom Gesurisse, kus ta jääb kolmeks aastaks, ja Taavet leinab oma poega, kuid igatseb ka Absalomi järele.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

  • Lahendamata valu ja ebaõiglus võivad viia kättemaksuni ja uue tragöödiani.

  • Õiglus peab tulema õigel ajal ja õigel viisil, mitte vihast juhitult.

  • Perehaavad vajavad tõde ja lepitust, mitte vaikust ja põgenemist.

  • Jumal kutsub andestusele, mis katkestab vägivalla ringi.


 Aga kahe aasta pärast juhtus, et Absalomil olid lambaniitjad Baal-Haasoris, mis on Efraimi juures; ja Absalom kutsus sinna kõik kuningapojad.

 Ja Absalom tuli kuninga juurde ning ütles: „Vaata nüüd, su sulasel on lambaniitjad; tulgu ometi kuningas koos sulastega oma sulase juurde!”

 Aga kuningas vastas Absalomile: „Ei, mu poeg, me ei lähe ometi mitte kõik, et me ei oleks sulle koormaks.” Absalom käis temale peale, aga ta ei tahtnud minna, vaid andis oma õnnistuse.

 Ent Absalom ütles: „Kui mitte, siis tulgu ometi mu vend Amnon meiega!” Ja kuningas küsis temalt: „Mispärast peaks tema minema koos sinuga?”

 Aga kui Absalom käis temale peale, siis ta laskis Amnoni ja kõik kuningapojad minna koos temaga.

 Ja Absalom käskis oma poisse, öeldes: „Pidage nüüd silmas, millal Amnoni süda on veinirõõmus ja mina teile ütlen: ‘Lööge Amnon maha!’, siis surmake ta kartmata! Eks ole nõnda, et mina olen teid käskinud? Olge julged ja vahvad mehed!”

 Ja Absalomi poisid talitasid Amnoniga, nõnda nagu Absalom oli käskinud. Siis kõik kuningapojad tõusid üles, istusid igaüks oma muula selga ja põgenesid.

 Ja nende teel olles sündis, et kuuldus jõudis Taavetini, räägituna nõnda: „Absalom on löönud maha kõik kuningapojad ja neist ei ole järele jäänud ainsatki.”

 Siis kuningas tõusis ja käristas oma riided lõhki ning heitis maa peale maha; ja kõik ta sulased seisid lõhkikäristatud riietega.

 Aga Joonadab, Taaveti venna Simea poeg, kostis ning ütles: „Ärgu mõelgu mu isand, et tapetud on kõik noored mehed, kuningapojad, vaid üksnes Amnon on surnud! Sest Absalomi käsul oli see juba määratud päevast, mil ta oma õe Taamari ära naeris.

 Ärgu siis nüüd mu isand kuningas võtku seda südamesse, et ta mõtleb: Kõik kuningapojad on surnud, sest üksnes Amnon on surnud!”

 Absalom aga põgenes. Ja kui noor mees, kes oli piiluriks, oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli palju rahvast tema taga olevalt teelt, mäekülje poolt.

 Siis ütles Joonadab kuningale: „Ennäe, kuningapojad tulevad! On sündinud nõnda, nagu su sulane rääkis.”

 Ja kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tulid kuningapojad, kes tõstsid häält ja nutsid. Ka kuningas ja kõik ta sulased nutsid väga kibedasti.

 Aga Absalom oli põgenenud ja läinud Gesuri kuninga Talmai, Ammihudi poja juurde. Ja Taavet leinas oma poega kõik need päevad.

 Kui Absalom oli põgenenud ja jõudnud Gesurisse, siis jäi ta sinna kolmeks aastaks.

 Ja kuningas Taavet loobus Absalomi vastu välja minemast, sest ta harjus sellega, et Amnon oli surnud.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Kättemaksu ja vägivalla tagajärjed.

  • Õigluse ja armu tasakaal.

  • Perekonna lagunemine patu tõttu.

  • Juhi ja isa sisemine võitlus armastuse ja õiguse vahel.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • Baal-Haasori pidu – väline rõõm, mis varjab sisemist valu.

  • Absalomi tapmiskäsk – õiguse omavoliline teostamine.

  • Põgenemine Gesurisse – süü ja lein viivad eemaldumiseni.

  • Taaveti kurbus – armastuse ja kaotuse vaheline pinge.

Scroll to Top