Hauda valvatakse
- Matteuset 27:62-66
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 30 või 33 pKr
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jeesus, Pilaatus
Lühikokkuvõte loost:
- Pärast Jeesuse ristilöömist ja matmist
- lähevad ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde ning paluvad, et Jeesuse haud pitseeritaks ja valvega kindlustataks,
- kartes, et jüngrid võivad tulla tema ihu ära varastama ja väita, et Ta on üles tõusnud.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tõe varjamine ei takista tõde ilmumast – Inimesed võivad üritada Jumala tegusid maha vaikida, ent Jumala tõde tuleb lõpuks ilmsiks.
Hirm ja kontroll ei suuda takistada Jumala plaani – Inimlik ettevaatus ja jõumeetmed ei saa takistada ülestõusmise reaalsust.
Tunnistus ülestõusmisest – Jumala vägi ei vaja inimlikku kinnitust, aga isegi vastased kinnitasid ülestõusmise fakti oma hirmuga.
Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku ja ütlesid: „Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mina ärkan kolme päeva pärast üles.”
Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.”
Pilaatus lausus neile: „Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!”
Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
Temaatiline liigitus:
SUURED TEEMAD:
- Jumala võit inimlike plaanide üle
- Tunnistus tühjast hauast ka vastaste kaudu
- Tõe tugevus üle vale ja kartuse
- Ülestõusmine kui pöördepunkt
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Inimlik hirm ja usaldamatus – religioossed juhid püüavad kontrollida sündmust, mida nad ei mõista.
Pitseeritud haud ja sõjaväeline valve – sümboliseerivad inimese katset peatada Jumala tegevus.
Iroonia evangeeliumis – vastased kinnitavad just sellega, et Jeesus tõesti kuulutas oma ülestõusmist.
Vaikus ja ootus – lugu toimub sabati eelõhtul, viidates hinge kinni hoidvale ootusele enne ülestõusmist.
