Ja Hiskija seadis preestrite ja leviitide rühmad rühmade viisi, igaühe vastavalt teenistusele, mis preestritele ja leviitidele oli ette nähtud, tooma põletus- ja tänuohvreid, teenima, tänama ja kiitma Issanda leeri väravais.

 Ja kuninga poolt oli toetus tema isiklikust omandist põletusohvrite tarvis: hommikusteks ja õhtusteks põletusohvriteks ja põletusohvriteks hingamispäevil, noorkuupäevil ja pühil, nõnda nagu Issanda Seaduses on kirjutatud.

 Ja ta käskis rahvast, kes elas Jeruusalemmas, anda preestritele ja leviitidele nende osa, et nad püsiksid Issanda Seaduses.

 Ja kui see käsk oli laiali läinud, siis tõid Iisraeli lapsed palju uudsesaaki viljast, veinist, õlist ja meest ning igasugu põllusaadustest; nad tõid rohkesti kümnist kõigest.

 Ja Iisraeli ja Juuda lapsed, kes elasid Juuda linnades, needki tõid kümnist veistest ning lammastest ja kitsedest, samuti kümnist pühadest andidest, mis olid pühitsetud Issandale, nende Jumalale, ja panid selle kuhjadesse.

 Nad hakkasid panema kuhjadesse kolmandas kuus ja lõpetasid seitsmendas kuus.

 Kui Hiskija ja vürstid tulid ning nägid kuhje, siis nad kiitsid Issandat ja tema rahvast Iisraeli.

 Ja kui Hiskija küsitles preestreid ja leviite nende kuhjade kohta, siis vastas temale ülempreester Asarja, Saadoki soost, ja ütles: „Sellest alates, kui Issanda kotta hakati tooma tõstelõivu, oleme söönud ja meie kõhud on täis, ja veelgi on palju järele jäänud; sest Issand on õnnistanud oma rahvast ja nõnda on see suur kogus üle jäänud.”

 Siis Hiskija käskis kambrid Issanda kojas korda seada; ja kui need olid korda seatud, siis viidi tõstelõiv, kümnis ja pühad annid hoolsasti sisse. Nende ülevaatajaks sai leviit Konanja; ja tema vend Simei oli teiseks.

 Ja Jehiel, Asasja, Nahat, Asael, Jerimot, Joosabad, Eliel, Jismakja, Mahet ja Benaja olid ametnikud Konanja ja tema venna Simei käe all kuningas Hiskija ja Jumala koja eestseisja Asarja määramise kohaselt.

 Ja leviit Koore, Jimna poeg, idapoolse värava hoidja, oli Jumalale toodavate vabatahtlike andide hooldaja, kes pidi jaotama Issanda tõstelõivu ja kõige pühamaid ande.

 Ja tema käe all olid Eeden, Minjamin, Jeesua, Semaja, Amarja ja Sekanja, kes pidid preestrite linnades ustavalt jaotama oma vendadele, niihästi vanemaile kui nooremaile rühmade kaupa, vastavalt nende suguvõsakirja kandmisele, meessoost kolmeaastased ja üle selle, kõigile, kes pidid tulema Issanda kotta igapäevast teenistuskohustust täitma oma rühmade kaupa.

 Ja preestrid kanti suguvõsakirja nende perekondade kaupa, aga leviidid, kahekümneaastased ja üle selle, vastavalt nende teenistuskohustustele rühmade kaupa.

 Nad kanti suguvõsakirja kõigi oma laste, naiste, poegade ja tütardega, terve kogudusena, sest oma ametikohustuse tõttu said nad pühitsetuiks.

 Ja Aaroni poegadel, preestritel, kes elasid oma karjamaalinnade väljadel, olid igas linnas nimeliselt määratud mehed, kes pidid osa kätte andma igale meesterahvale preestrite hulgas ja igale suguvõsakirja kantud leviidile.

 Nõnda tegi Hiskija kogu Juudas; ta tegi, mis oli hea, õige ja kohus Issanda, tema Jumala ees.

 Ja iga tööd, mida ta alustas, et otsida oma Jumalat, olgu Jumala koja teenistuses või Seaduse ja käskudega seoses, tegi ta kõigest südamest ja see läks tal korda.