Iisraeli ja Juuda mehed jagavad kuningat
- 2Sm 19:42-44
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Gilgal, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet
Lühikokkuvõte loost:
Pärast Taaveti tagasitulekut tekib Juuda ja Iisraeli meeste vahel tüli selle üle, kellel on suurem õigus kuningat saata.
Iisraeli mehed süüdistavad Juuda mehi selles, et nad tegutsesid omavoliliselt ja jätsid nad kõrvale.
Juuda mehed vastavad, et kuningas on nende sugulane ja nad ei saanud sellest mingit kasu.
Vaidlus muutub ägedaks, näidates rahva seas pingeid ja jagunemist isegi pärast võitu.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Uhkus ja oma õiguse tagaajamine võivad hävitada ühtsuse.
Jumala rahvas peaks otsima koostööd, mitte võistlust tunnustuse pärast.
Ka pärast võitu on vaja alandlikkust ja lepitust, et rahu säiliks.
Ühine eesmärk on olulisem kui isiklik au või piirkondlik eelis.
Ja vaata, siis tulid kõik teised Iisraeli mehed kuninga juurde ning ütlesid kuningale: „Mispärast on meie vennad Juuda mehed sinu varastanud ja on viinud kuninga ja tema pere üle Jordani ja kõik Taaveti mehed koos temaga?”
Aga kõik Juuda mehed vastasid Iisraeli meestele: „Sellepärast et kuningas on meile lähemal. Aga miks süttib teil viha põlema selle asja pärast? Kas me oleme kuninga küljest mõne tüki ära söönud või oleme viinud ta enestele?”
Ja Iisraeli mehed kostsid Juuda meestele ning ütlesid: „Meil on kümme osa kuningast ja Taavetistki on meil rohkem kui teil. Mispärast te siis põlgate meid? Ja kas meie ei kõnelnud esimestena, et me toome tagasi oma kuninga?” Aga Juuda meeste sõna oli kõvem kui Iisraeli meeste sõna.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Ühtsuse haprus ja vajadus rahvusliku lepituse järele.
Uhkus ja omavaheline rivaalitsemine Jumala rahva seas.
Juhtimise ja kuuluvuse küsimus kriisi järel.
Jumala rahva kutsumus ühtsusele, mitte jagunemisele.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Juuda ja Iisrael – vendade hõimud, kelle vahel tekib pinge.
Vaidlus kuninga pärast – sümbol võimuihast ja inimlikust uhkusest.
Sugulus ja ühtsus – meenutus, et rahvas on üks hoolimata erimeelsustest.
Tülitsemine rahuajal – hoiatus, et sisemine lõhe võib olla ohtlikum kui välisvaenlane.
