Issand saadab vutid rahvale toiduks
- 4Ms 11:31-34
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Kibrot-Hattaava, Paarani kõrb, Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Mooses

Lühikokkuvõte loost:
Issand läkitas tuule, mis tõi vuttide parved merest ja puistas need laagri ümber.
Rahvas korjas linde ohtralt, igaüks kogus tohutul hulgal.
Kuid liha söömisel tuli Issanda viha – rahvas sai ränga nuhtluse.
Paik nimetati Kibrot-Hattaava („himuhauad“), sest sinna maeti himustajad.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Mõõdutundetu iha ja rahulolematus võivad tuua hävingu, isegi kui saadakse, mida soovitakse.
Jumal kuuleb ka nurisemist, aga see ei pruugi tuua õnnistust, vaid hoiatuse.
Tõeline rahulolu ei sõltu sellest, kui palju on „liha laual“, vaid Jumala usaldamisest.
Inimese südame himu võib saada tema enda lõksuks.
Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte, paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.
Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.
Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi rahvast väga suure nuhtlusega.
Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna maeti rahvas, kes oli olnud himukas.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Rahva rahulolematus – himu ja nurin Jumala vastu.
Jumala vastus palvetele – vahel antakse seda, mida inimene tahab, kuid see osutub hukatuslikuks.
Kohtu ja karistuse reaalsus – Jumal ei jää ükskõikseks.
Paigale nime panemine – sündmuste tähenduse jäädvustamine rahva mälus.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Vuttide rohkus – sümbol inimese himude üleküllastumisest.
Tuul Jumala käsul – Jumala vägi loodu üle.
Nuhtlus söömisel – liigne himu pöördub inimese vastu.
Kibrot-Hattaava – koht, mis sümboliseerib iha ja selle tagajärgi.
Himustamise motiiv – kontrast usaldusele ja tänulikkusele Jumala poolt antu vastu.