Issanda ingel Bokimis
- Km 2:1-5
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Gilgal, Iisrael
- Asukoht: Bokim, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud:
Lühikokkuvõte loost:
Issanda ingel tuleb Gilgalist Bokimisse ja meenutab rahvale, kuidas Jumal tõi nad Egiptusest välja ja andis neile maa.
Jumal tuletab meelde lepingut: Ta ei hülga Iisraeli, kuid rahvas ei tohi teha lepinguid maa elanikega ega austada nende jumalaid.
Iisrael ei kuuletunud täielikult – nad jätsid rahvad maa peale ja ei hävitanud nende altareid.
Jumal kuulutab, et need rahvad jäävad neile vastasteks ja nende jumalad saavad neile püünisteks. Rahvas nutab ja ohverdab Issandale.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala leping on kindel, aga inimeses peab olema kuulekus – poolikud sammud toovad probleeme.
Kompromissid usu ja maailmaga tekitavad kiusatusi ja nõrkusi, mis võivad kasvada suureks takistuseks.
Jumala manitsus on armuline hoiatus – Ta ei jäta, vaid kutsub meelt parandama.
Nutmine ja ohverdamine väljendavad, et tõeline uuendamine algab südamest.
Ja Issanda ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: „Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega.
Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält. Mis te olete teinud!
Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile püüniseks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks.”
Ja kui Issanda ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis.
Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Issandale.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala ustavus lepingule ja rahvale.
Inimese osaline kuulekus ja selle tagajärjed.
Vaimulik kompromiss ja selle ohtlikkus.
Meeleparandus ja uuendamine Jumala ees.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Ingel Bokimis – jumaliku manitsuse ja meenutuse tooja.
Lepe ja tõotus – Jumala igavene ustavus vs. rahva järjekindluse puudumine.
Altareid ei lõhutud – sümbol pooleliolevast kuulekusest ja peidetud kiusatusest.
Rahva nutt ja ohverdus – katse taastada suhe Jumalaga ja tunnistada süüd.
