Jaakobi ja Laabani leping
- 1Ms 31:43-54
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 1732 eKr
- Asukoht: Galeed/Mispa (Gileadi Mispa), Gileadi mäestik (Jordaania).
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jaakob, Laaban

Lühikokkuvõte loost:
Laaban ja Jaakob seisavad silmitsi oma pingelise suhte ja mineviku vastuoludega.
Selle asemel, et jätkata vaenu, sõlmivad nad lepingu ning kuhjavad tunnistuseks kivikangru.
Kivikangur ja kivi on mälestusmärk ning tunnistus, et kumbki ei tee teisele kurja.
Lõpuks ohverdab Jaakob ohvri, nad söövad koos ja kinnitavad lepingu Jumala ees.
Praktiline tähendus tänapäeval:
Vahel tuleb pikaajalised pinged lõpetada selge kokkuleppe ja piiri seadmisega.
Lepingu sõlmimine või leppimise akt võib ennetada uusi tülisid ja tuua rahu.
Oluline on tunnistada Jumala ees oma lubadusi, et need ei jääks vaid inimlikuks.
Aus ja nähtav märgistus (nagu kivikangur) aitab meelde tuletada tehtud kokkuleppeid.
Tooltip test
Siis Laaban kostis ja ütles Jaakobile: „Tütred on minu tütred ja pojad on minu pojad ja kari on minu kari, ja kõik, mis sa näed, on minu! Aga mida ma saaksin praegu teha oma tütarde heaks või nende poegade heaks, keda nad on ilmale toonud?
Aga tule nüüd, tehkem leping, mina ja sina, ja see olgu tunnistajaks minu ja sinu vahel!”
Siis Jaakob võttis ühe kivi ja pani sambaks püsti.
Ja Jaakob ütles oma suguvendadele: „Korjake kive!” Ja need võtsid kive ning kuhjasid kivikangru; ja nad sõid seal kivikangru peal.
Ja Laaban pani sellele nimeks Jegar-Sahaduuta; Jaakob aga nimetas selle Galeediks.
Ja Laaban ütles: „See kivikangur olgu täna tunnistajaks minu ja sinu vahel!” Seepärast ta pani sellele nimeks Galeed ja Mispa, sest ta ütles: „Issand valvab minu ja sinu vahel, kui me teineteist enam ei näe.
Kui sa kohtled mu tütreid halvasti või võtad mu tütarde kõrvale teisi naisi, ilma et ükski inimene oleks meie juures, vaata, siis on Jumal ometi tunnistajaks minu ja sinu vahel.”
Siis ütles Laaban Jaakobile: „Vaata, see kivikangur, ja vaata, see sammas, mille ma püstitasin enese ja sinu vahele, – see kivikangur olgu tunnistajaks, samuti olgu see sammas tunnistajaks, et mina ei tohi tulla sellest kivikangrust mööda sinu juurde ja et sina ei tohi tulla sellest kivikangrust ja sambast mööda minu juurde kurja tegema!
Aabrahami Jumal ja Naahori Jumal, nende vanemate Jumal, see mõistku kohut meie vahel!” Ja Jaakob vandus oma isa Iisaki Kartuse juures.
Ja Jaakob ohverdas mäe peal tapaohvri ning kutsus oma suguvennad leiba võtma. Ja nad võtsid leiba ning jäid ööseks mäele.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumal on lepingu tunnistaja ja rahutegija inimeste vahel.
Inimlike konfliktide lõpetamine vajab mõlemapoolset kokkulepet.
Piiride seadmine ja nende austamine on Jumala plaaniga kooskõlas.
Lepitus ja rahu on osa Jumala õnnistusest Tema rahvale.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Kivi ja kivikangur – püsiv tunnistus ja mälestus inimeste vahelisest kokkuleppest.
Ohver ja ühine söömaaeg – leping kinnitatakse Jumala ees ja kogukonna ees.
Issand ise on meie vaheline valvur – Tema silme all ei jää midagi varjatuks, ja see annab tõelise kaalu meie kokkulepetele.
Piiri määramine – kaitseb mõlemaid pooli edasiste konfliktide eest.