Jeesus kõneleb Ristija Johannesest
- Matteuse 11:7-19
- Luuka 7:24-35
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 26.27 pKr
- Asukoht: Galilea, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jeesus, Ristija Johannes
Lühikokkuvõte loost:
Jeesus tunnustab Ristija Johannest kui erakordset Jumala sulast.
Rahva suhtumine Johannesse ja Jeesusesse on vastuoluline – osa ei võta kumbagi tõsiselt.
Jeesus toob võrdpildi laste mängust, mis näitab inimeste kriitilist ja vastandlikku suhtumist tõe kuulutajatesse.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tõde ei muutu selle järgi, kas see meile meeldib – Inimesed võivad leida põhjuse iga kuulutaja tagasi lükkamiseks, kui nende süda ei ole avatud.
Jumal tegutseb eri viisidel – Johannes elas karmilt, Jeesus sööb patustega – mõlemad olid Jumalast.
Meelsus määrab, kas tunneme ära Jumala töö – kriitiline või suletud süda jääb tõest ilma.
Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?
Või mida te tahtsite näha, kui läksite välja? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakodades.
Või miks te läksite välja? Kas vaatama prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit!
Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
kes tasandab sinu tee su ees.
Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast.
Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale.
Kõik Prohvetid ja Seadus on ju ennustanud Johanneseni, ja kui te nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema.
Kel kõrvad on, see kuulgu!
Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes istuvad turgudel, hõigates teistele:
Me oleme teile vilet puhunud,
ja te ei ole tantsinud.
Me oleme teile itkenud,
ja te ei ole vastu rindu löönud.
Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: „Tal on kuri vaim.”
Inimese Poeg tuli, sööb ja joob, ja nad ütlevad: „Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!” Ja ometi annavad tarkusele õiguse ta enda teod.”
Tooltip test
Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?
Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.
Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!
Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
kes tasandab sinu tee su ees.
Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.
Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.
Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.
Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?
Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda:
Me oleme teile vilet puhunud,
ja te ei ole tantsinud,
me oleme teile itkenud,
ja te ei ole nutnud.
Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: „Tal on kuri vaim!”
Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: „Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!”
Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.”
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Prohveti ülesanne ja kohtlemine
Inimeste mittemeeldimise motiivid – ei olda rahul ei rangusega ega armuga
Tõe vastuvõtmine vs. tagasilükkamine
Tarkus saab õigeks nende tegude kaudu – tõe viljad ilmnevad elus
Ristija Johannes kui Jeesuse eelkäija
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Prohveti roll – Ristija Johannes on Jeesuse tee ettevalmistaja, Jumala saadik.
Inimeste rahulolematus – Johannes oli “liiga range”, Jeesus “liiga vaba” – rahvas leidis mõlema kohta kriitikat.
Tõe vastuvõtmise raskus – südame hoiak, mitte Jumala sõnum, määrab inimeste vastuse.
Väline hindamine vs. sisuline väärtus – inimest hinnatakse tihti eluviisi järgi, mitte selle järgi, mida Jumal tema kaudu teeb.
Tarkus ilmneb tegudes – tõe mõju näitavad elu viljad, mitte inimeste arvamused.
Se lugu näitab Jeesuse ja Johannese rolli, aga ka inimloomust, kui raske võib olla tõde vastu võtta, eriti kui see ei sobitu meie ootustega.
