Jefta tütar
- Km 11:34-40
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Mispa, Jordaania
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jefta
Lühikokkuvõte loost:
Jefta naaseb pärast ammonlaste üle saavutatud suurt võitu koju.
Esimesena tuleb teda tervitama tema ainus tütar, kes rõõmsalt tantsib.
See surub Jefta põlvili, sest meenub tema poolt Issandale antud tõotus: ohverdada esimene, kes tuleb talle vastu.
Tütar võtab olukorda alandlikult vastu, kuid palub aega, et koos oma sõbrataridega mägedes leinata oma neitsipõlve.
Pärast kahte kuud täidetakse tõotus ja sellest ajast peale sai Iisraelis tavaks, et neiud kord aastas neli päeva ülistavad Jefta tütart.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Kiirustades antud lubadused võivad tuua ränki tagajärgi – tarkus on enne rääkimist hoolikalt mõelda.
Jumala ees öeldu ei ole tühine, mistõttu meie sõnad, tõotused ja lubadused peavad olema vastutustundlikud.
Tütre alandlikkus ja valmisolek loobuda oma unistustest näitab usaldust Jumala plaanide vastu isegi rasketes olukordades.
Lugu tuletab meelde, et võidud ja saavutused ei tähenda alati kergendust, vaid võivad sisaldada suurt isiklikku hinda.
See kutsub hindama elu, peret ja antud tõotuste kaalu – mitte kergekäeliselt lubama, vaid arukalt elama.
Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.
Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.”
Aga tütar ütles temale: „Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!”
Siis ta ütles oma isale: „Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!”
Ja tema vastas: „Mine!” ja saatis ta ära kaheks kuuks.
Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks, et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Tõotus ja hind – inimliku sõna siduvus ja selle tõsised tagajärjed.
Kuulekus Jumalale – Jefta ja tema tütre valmisolek austada Issandale antud lubadust.
Isiklik ohver – tõeline hind, mis kaasneb Jumala teenimisega.
Lein ja mälestamine – kogukondlik mäletamine väljendab, et lugu jäi rahva teadvusse.
Rõõmu ja valu põimumine – võidust sündinud traagika näitab elu keerukust.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Ainus tütar – rõhutab ohvri ainulaadsust ja Jefta valu sügavust.
Tants ja tervitus – rõõmu sümbol, mis muutub ootamatult kurbuseks.
Neitsipõlve leinamine – tütre sügav eneseteadvus ja tema tuleviku kaotuse tähistamine.
Kogukondlik traditsioon – iga-aastane mälestamine kinnitas loo tähendust rahvale.
Traagiline kontrast – suur võit rahvale, kuid raske kaotus juhile ja tema perele.
