Joosija peab paasapüha
- 2Kn 23:21-27
- 2Aj 35:1-19
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosija, Hilkija, Sakarja (2Aj 35), Jehiel (preester), Konanja, Semaja (Leviit), Netaneel, Hasabja, Jeiel 3, Joosabad (ametnik)
Lühikokkuvõte loost:
Kuningas Joosija käsib kogu Juudal ja Jeruusalemmal pidada paasapüha Issandale vastavalt Moosese seaduses kirjutatule.
Tema juhitud paasapüha korraldatakse suure täpsuse ja pühendumusega: preestrid ja leviidid seatakse ametisse, ohvriloomi jagatakse rohkesti, kõik toimib „Issanda sõna järele“.
Püha peetakse väga suure rahvahulgaga nii Juudast kui Iisraeli järelejäänutest.
2Aj märgib, et sellist paasapüha ei olnud peetud alates prohvet Saamueli päevist; 2Kn rõhutab, et ükski kuningas enne ega pärast ei pöördunud Issanda poole nii täielikult kui Joosija.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Püha pidamine Issanda sõna järgi tuletab meelde, et usulised toimingud vajavad ausust, mitte lihtsalt traditsiooni täitmist.
Juht, kes juhib eeskujuga, võib rahva uuesti Jumala juurde tuua — ka tänapäeval mõjutab juhi pühendumus kogukonda.
Ühine jumalateenistus taastab ühtsuse ja identiteedi ka kriisidest läbi käinud rahval.
Südame pöördumine on olulisem kui vorm, kuid õiged vormid võivad seda toetada.
Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Pidage paasapüha Issanda, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles seaduseraamatus!”
Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates neist päevist, kui Iisraelile mõistsid kohut kohtumõistjad, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.
Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Issanda auks Jeruusalemmas.
Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.
Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.
Ometi ei pöördunud Issand oma suurest tulisest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.
Ja Issand ütles: „Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalemma, selle linna, mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen öelnud: „Seal olgu minu nimi!””
Ja Joosija pidas Jeruusalemmas paasapüha Issanda auks; esimese kuu neljateistkümnendal päeval tapeti paasatall.
Tema seadis preestrid nende ametisse ja kinnitas nad Issanda koja teenistusse.
Ja ta ütles leviitidele, kes õpetasid kogu Iisraeli ja olid pühitsetud Issandale: „Pange püha laegas kotta, mille Saalomon, Taaveti poeg, Iisraeli kuningas, on ehitanud; teil pole enam vaja seda õlgadel kanda. Teenige nüüd Issandat, oma Jumalat, ja tema rahvast Iisraeli!
Ja korraldage endid oma perekondade kaupa rühmadena Taaveti, Iisraeli kuninga eeskirja ja tema poja Saalomoni määruse järgi ja astuge pühamusse – leviitide perekonnarühmad olgu vastavalt teie vendade, rahva poegade perekondade jaotusele – ja tapke paasatall, pühitsege endid ja valmistage see oma vendadele, tehes, nagu Issand Moosese läbi on käskinud!”
Ja Joosija annetas rahva poegadele lambaid ja kitsi, lamba- ja kitsetallesid – kõik paasaohvreiks kõigile kohalviibijaile – arvult kolmkümmend tuhat, ja kolm tuhat veist; need olid kuninga omandist.
Ka tema vürstid annetasid vabatahtlikult rahvale, preestritele ja leviitidele; Hilkija, Sakarja ja Jehiel, Jumala koja eestseisjad, andsid preestritele paasaohvreiks kaks tuhat kuussada talle ja kolmsada veist.
Ja Konanja, ja Semaja ja Netaneel, tema vennad, ja Hasabja, Jeiel ja Joosabad, leviitide ülemad, annetasid leviitidele paasaohvreiks viis tuhat talle ja viissada veist.
Nõnda valmistuti teenistuseks. Siis asusid preestrid oma kohtadele, nõndasamuti leviidid rühmade kaupa, nagu kuningas oli käskinud, ja nad tapsid paasatalle; preestrid piserdasid verd nende käest ja leviidid nülgisid.
Aga nad panid kõrvale põletusohvrid, mis nad pidid andma rahva poegade perekondadele rühmade kaupa ohverdamiseks Issandale, nõnda nagu Moosese raamatus on kirjutatud; ja nõndasamuti oli lugu veistega.
Ja nad küpsetasid paasatalle korra kohaselt tulel, pühitsetud annid aga keetsid nad pottides, padades ja pannidel, ja viisid need rutates kõigile rahva poegadele.
Seejärel nad valmistasid iseendile ja preestritele, sest preestrid, Aaroni pojad, olid ööni ohverdamas põletusohvreid ja rasvu; seepärast valmistasid leviidid iseendile ja preestritele, Aaroni poegadele.
Ja lauljad, Aasafi pojad, olid oma kohal Taaveti, Aasafi, Heemani ja kuninga nägija Jedutuuni käsu kohaselt; ja väravahoidjad olid igas väravas; neil ei olnud vaja oma teenistusest lahkuda, sest nende vennad leviidid valmistasid neile.
Nõnda korraldus kogu Issanda teenistus sel päeval – paasapüha pidamine ja põletusohvrite ohverdamine Issanda altaril – kuningas Joosija käsu kohaselt.
Ja kohal viibivad Iisraeli lapsed pidasid seekord paasapüha ja hapnemata leibade püha seitse päeva.
Niisugust paasapüha ei olnud Iisraelis peetud prohvet Saamueli päevist peale; sest ükski Iisraeli kuningaist ei olnud pidanud niisugust paasapüha, nagu pidasid Joosija, preestrid ja leviidid, kogu kohal viibiv Juuda ja Iisrael ja Jeruusalemma elanikud.
Joosija kaheksateistkümnendal valitsemisaastal peeti see paasapüha.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Pöördumine Issanda poole kogu südamest
Jumalakartlik juhtimine ja reform
Jumala Sõna autoriteet koguduse ja rahva elus
Jumala rahva ühtsus ja pühaduse taastamine
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Seaduse raamatu järgimine – Joosija taastab tõelise jumala teenimise Moosese seaduse järgi.
Leviitide ja preestrite korrastatud teenistus – kõik toimub vastavalt Jumala korraldusele.
Paasapüha ohvrid ja rikkalik osadus – kuningas toetab rahvast suurte annetustega.
Jumalale ustavuse tunnistamine avalikult – kogu rahvas osaleb, mitte ainult juhtkond.
Pöördumise jätkusuutlikkus – paasapüha on reformi kulminatsioon, mitte eraldiseisev sündmus.
