Joosija surm
- 2Kn 23:28-30
- 2Aj 35:20-27
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Megiddo, Iisrael
- Asukoht: Karkemis, Süüria
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosija, Neko, Jooahas
Lühikokkuvõte loost:
Egiptuse kuningas Neko tuleb läbi Juuda, et minna sõtta Karkemise poole.
Joosija läheb Nekole vastu Megiddos, kuigi Neko hoiatab, et ta ei tule Joosija vastu.
Joosija saab lahingus haavata ja sureb; ta viiakse Jeruusalemma.
Rahvas leinab teda sügavalt; Jeruusalemma lauljad teevad temast nutulaulud.
Tema asemele saab kuningaks Jooahas.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Isegi vaga inimene võib eksida, kui ei kuula Jumala hoiatust või ei otsi Tema tahet otsustavates olukordades.
Tark juht teab, millal mitte võidelda – kõik lahingud ei ole Jumalast.
Jumala sulased on surelikud, kuid nende mõju jätkub ka pärast nende elu lõppu.
Rahva tõeline vaimulik olukord ei sõltu ainult ühest juhist – rahvas peab ise Issandale ustavaks jääma.
Ja mis veel tuleks öelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga vastu Frati jõe äärde; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.
Ja Joosija sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis ta kuningaks tema isa asemel.
Pärast kõike seda, kui Joosija oli koja korda seadnud, tuli Egiptuse kuningas Neko sõdima Karkemise vastu Frati jõe ääres; ja Joosija läks temale vastu.
Aga see läkitas tema juurde saadikud ütlema: „Mis on mul sinuga tegemist, Juuda kuningas? Ei ole ma täna tulnud sinu vastu, vaid selle soo vastu, kes minuga sõdib. Jumal on mind käskinud rutata. Jäta rahule Jumal, kes on minuga, et ta sind ei hävitaks!”
Aga Joosija ei hoidunud temast eemale, vaid muutis end tundmatuks, et temaga võidelda; ta ei kuulanud Neko sõnu, mis olid Jumala suust, vaid läks sõdima Megiddo orgu.
Aga kütid ambusid kuningas Joosijat; ja kuningas ütles oma sulastele: „Viige mind ära, sest ma olen raskesti haavatud!”
Siis ta sulased tõstsid ta sõjavankrist teise vankrisse, mis tal oli, ja viisid ta Jeruusalemma. Ta suri ja ta maeti oma vanemate hauda. Ja kogu Juuda ja Jeruusalemm leinasid Joosijat.
Ja Jeremija tegi Joosija pärast nutulaulu; kõik lauljad ja lauljannad on oma nutulauludes rääkinud Joosijast kuni tänapäevani. See kujunes Iisraelis tavaks; ja vaata, need on Nutulauludes kirja pandud.
Ja muud Joosija lood ja tema vagad teod, mis vastasid Issanda Seaduse eeskirjale, tema varasemad ja hilisemad lood, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala hoiatuste eiramine – Neko sõnum Joosijale oli tegelikult Jumala hoiatus.
Kuulekuse ja tarkuse teema – vagadus ei vabasta vajadusest otsida Jumala juhtimist igas olukorras.
Inimliku elu haprus – ka suurte kuningate elu võib lõppeda äkki.
Rahva vaimulik pärand – Joosija usupuhastus jätab tugeva jälje, mida rahvas mäletab.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Megiddo kui koht suurte lahingute ja traagiliste pöördepunktide jaoks.
Kuningas, kes ei pöördu tagasi, kui hoiatatakse – hoiatuse motiiv.
Rahva lein ja nutulaulud, mis rõhutavad Joosija erakordset rolli.
Valitsemise järjepidevus – troonile tõuseb Jooahas.
