Juuda kuningas Asarja (Ussija)
- 2Kn 15:1–7
- 2Aj 26:1–23
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Eelat, Jordaania
- Asukoht: Gat, Iisrael
- Asukoht: Jabne/Jabneel, Iisrael
- Asukoht: Asdod, Iisrael
- Asukoht: Guur-Baal, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jerobeam II (Iisraeli kuningas), Asarja (Ussija), Jootam (Juuda kuningas), Sakarja (Prohvet), Jeiel (kirjutaja), Maaseja (ametnik), Hananja (väepealik), Asarja (preester), Jesaja
Lühikokkuvõte loost:
- Ussija (Asarja) sai Juuda kuningaks 16-aastaselt ja valitses väga pikalt.
- Ta tegi pikka aega seda, „mis oli õige Issanda silmis“, hoolimata sellest, et rahvas ei kõrvaldanud ohvrikünkaid.
- Ta tugevdas Jeruusalemma, laiendas Juuda mõjuvõimu, arendas sõjaväge ja tõi riiki stabiilsust.
- Kui ta saavutas edu, muutus ta kõrgiks ning rikkus pühamu korda, minnes ise suitsutusaltarile ohverdama.
- Tema üleastumise tõttu lõi Issand teda pidalitõvega; ta elas eraldatult kuni surmani.
- Valitsemise lõpuajal tegutses tema poeg Jootam asekuningana.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
- Edu ja võimed on kingitused, mis vajavad alandlikkust; ülbus võib kiiresti varjutada saavutused.
- Autoriteet ja võim nõuavad enesekontrolli: kõik õigused ja rollid pole inimese enda määrata.
- Piiride austamine – nii vaimulikes, tööalastes kui isiklikes küsimustes – hoiab ära väärkasutuse ja selle tagajärjed.
- Avalik vastutus ei tühista isiklikku kuulekust; iseloom toetab edu rohkem kui välised tulemused.
- Haavatavus ja tagasilangused võivad olla korrigeerivad hetked, mis kutsuvad uuesti tasakaalu ja usaldusväärsuse juurde.
Iisraeli kuninga Jerobeami kahekümne seitsmendal aastal sai kuningaks Juuda kuninga Amasja poeg Asarja.
Ta oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.
Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
Ja Issand nuhtles kuningat nõnda, et see jäi pidalitõbiseks kuni oma surmapäevani ja elas omaette kojas; aga Jootam, kuninga poeg, oli kojaülemaks ja mõistis kohut maa rahvale.
Ja mis veel tuleks öelda Asarjast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Asarja läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.
Ja kogu Juuda rahvas võttis Ussija, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta tema isa Amasja asemele kuningaks.
Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.
Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes oli arukas Jumala nägemises; ja niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal temale edu.
Ta läks välja ja sõdis vilistite vastu ning kiskus maha Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri ning ehitas linnu Asdodi ja vilistite maa-alale.
Jumal aitas teda vilistite vastu ja nende araablaste vastu, kes elasid Guur-Baalis, ning meunlaste vastu.
Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.
Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava ja Kõveriku peale ning kindlustas need.
Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas põllutööd.
Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku hooldaja Maaseja poolt Hananja juhatusel; Hananja oli üks kuninga pealikuid.
Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas oli kaks tuhat kuussada.
Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata kuningat vaenlase vastu.
Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide, kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.
Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta sai vägevaks.
Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Issandale, oma Jumalale: ta läks Issanda templisse suitsutama suitsutusaltaril.
Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja koos temaga kaheksakümmend Issanda preestrit, kõik tublid mehed.
Nemad astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale: „Pole sinu asi, Ussija, Issandale suitsutada, vaid see on preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama.
Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule sulle auks Issandalt Jumalalt!”
Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi Issanda kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal välja pidalitõbi.
Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi. Siis nad ajasid ta sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Issand oli teda löönud.
Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Issanda kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle ning mõistis kohut maa rahvale.
Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.
Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde matmisväljale, mis kuulus kuningatele, sest nad ütlesid: „Ta on pidalitõbine.” Ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Usk ja kuulekus: algne ustavus Jumalale tõi õnnistuse, kuni uhkus tõi languse.
- Võim ja oht uhkeks minna: edu toob kaasa kiusatuse ületada õiguspäraseid piire.
- Pühadus ja eraldatus: preestriameti ja kuningavõimu eristus oli Jumala poolt seatud kord.
- Kohtu ja armu koosmõju: Jumal õnnistas ustavust, kuid sekkus, kui kuningas muutus ülekohtuseks.
- Juhtide vastutus: rahva heaolu sõltus suurel määral juhi iseloomust ja valikutest.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
- Korduv muster „õitseng → uhkus → langus“, mis iseloomustab mitmeid kuningalugusid.
- Pühamu motiiv: koht, kus Jumala pühadus ei luba omavolilist sekkumist.
- Pidalitõve motiiv kui nähtav ja eluaegne tagajärg kõrgiks muutunud südamele.
- Preesterkonna roll: Jumala seatud piiride kaitsja, kelle vastuseis kuningale rõhutab korra püsimist.
- Põlvkondade järjepidevus: Jootami tõus asekuningaks näitab, et Jumala töö rahva seas jätkub ka vigaste juhtide järel.
