Kaalebi pärisosa
- Jos 14:6-15
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Gilgal, Iisrael
- Asukoht: Hebron, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosua, Kaaleb
Lühikokkuvõte loost:
Kaaleb, kenislane, tuleb Joosua juurde Gilgalis ja meenutab, kuidas Mooses andis talle tõotuse Hebroni maa pärisosaks, sest ta järgis Issandat täielikult.
Ta meenutab oma ustavust alates ajast, kui ta koos Joosua ja teiste luurajatega uuris Kaananimaad.
Kaaleb oli 40-aastaselt üks kahest, kes uskus, et Jumal annab maa Iisraelile, samal ajal kui teised luurajad külvasid hirmu.
Nüüd, 85-aastaselt, tunnistab ta, et on ikka sama tugev kui tol päeval ja valmis võtma Hebroni, kus elasid anaklased.
Joosua õnnistab Kaalebit ja annab Hebroni tema pärisosaks. Lugu lõpeb kinnitusega, et Kaaleb järgis täielikult Issandat.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala tõotused täituvad ka siis, kui nende täitumiseks kulub aastakümneid – Tema ajastus on täiuslik.
Ustavus ja siiras usk ei kao vanusega; ka kõrges eas võib Jumala teenimine olla täis jõudu ja vaprust.
Vastuolude ja raskuste keskel tasub jääda kindlaks Jumala sõnale, sest see toob lõpliku õnnistuse.
Usuelu ei põhine ainult mineviku kogemusel, vaid ka tänasel julgusel seista silmitsi väljakutsetega.
Siis astusid Juuda lapsed Gilgalis Joosua ette, ja kenislane Kaaleb, Jefunne poeg, ütles temale: „Sina tead seda sõna, mis Issand ütles minu ja sinu kohta jumalamehele Moosesele Kaades-Barneas.
Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Issanda sulane Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järgi.
Aga mu vennad, kes olid käinud koos minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Issanda, oma Jumala järel.
Siis Mooses vandus sel päeval, öeldes: Tõesti, maa, mida su jalg on tallanud, peab saama igavesti pärisosaks sinule ja su lastele, sellepärast et sa käisid täiesti Issanda, mu Jumala järel!
Ja nüüd, vaata, Issand on mind lasknud elada nõnda, nagu ta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Issand kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrbes. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis aastat vana.
Aga ometi olen ma tänagi veel nii tugev nagu sel päeval, kui Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks.
Anna siis nüüd mulle see mäestik, millest Issand sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Issand minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Issand on öelnud.” Siis Joosua õnnistas teda ja andis Hebroni pärisosaks Kaalebile, Jefunne pojale.
Hebron on tänapäevani pärisosaks kenislasele Kaalebile, Jefunne pojale, sellepärast et ta täiesti oli käinud Issanda, Iisraeli Jumala järel.
Aga Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; Arba oli olnud suurim mees anaklaste hulgas. Ja maa puhkas sõjast.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala tõotuse kindlus ja kestvus.
Julgus ja ustavus vastandina hirmule ja kahtlusele.
Vana ja noore roll Jumala plaanides – iga põlvkond saab oma osa.
Pärand ja õnnistus, mis antakse neile, kes püsivad kindlalt usus.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Hebron – tõotatud maa konkreetne osa, mis muutub ustavuse ja usu sümboliks.
Anaklased – hiiglaste järeltulijad, kes esindavad suuri väljakutseid ja hirme.
85-aastane Kaaleb – näide elukestvast vaprusest ja usust.
Moosese tõotus ja Joosua õnnistus – järjepidevus Jumala tööriistade kaudu.
