Kuidas hoida lootust?

See küsimus tekib siis, kui inimene tunneb, et tulevik on ebaselge ja raskused ületamatud.

Lootus ei tähenda, et kõik läheks kohe hästi, vaid et inimene usaldab Jumalat ka siis, kui olukord näib lootusetu.

Piiblis näeme, et lootus sünnib Jumala lubadustest ja Tema ustavusest:

Iisaki sündimise tõotus ja Moosese sünd näitavad, et Jumal täidab oma lubadusi, isegi kui inimlikud võimalused tunduvad ammendunud.

Aabraham palub Soodoma pärast ja ka Saamueli sünd näitavad, et palves ja Jumala juhtimise ootamises peitub lootus.

Eelija ja Sarepta lesknaine ja prohvet Eelija põua ajal näitavad, et lootus püsib ka kitsikuse ja ootamatuse keskel.

Kolm meest tulises ahjus ja vangistamine Filippis näitavad, et lootus jääb alles, kui Jumal on südames — ka siis, kui kõik muu kaob.

Lugu Jeesus saab teate Laatsaruse surmast näitab, et lootus ei kao ka siis, kui perekond või sõbrad ei mõista, ja isegi surm ei ole viimane sõna.

Need lood õpetavad: lootus ei põhine olukordade kergusel, vaid Jumala ustavusel ja inimese usul Tema suunas. Ka kõige raskemates hetkedes võib südamesse jääda rahu ja kindlus, sest Jumal on kohal ja Tema sõna ei vea alt.