Hea sõprus ei alga sellest, mida öelda või teha, vaid sellest, kuidas jääda.

Piiblis ei kirjeldata häid sõpru kui veatuid inimesi, vaid kui neid, kes ei kao ära siis, kui on ebamugav või raske.

Öeldakse, et sõber armastab igal ajal ja et ustav sõber on suurem kui vend.
See ei tähenda kõige heakskiitmist, vaid tõe juurde jäämist ilma inimest maha jätmata.

Jeesus nimetas oma jüngreid sõpradeks ka siis, kui nad alles õppisid, eksisid ja kahtlesid.
Sõprus ei põhinenud kasulikkusel, vaid truudusel.

Ja sageli näitab sõprus lihtsalt seda, kelle juurde minnakse, kui miski muu enam ei kanna.