Kuidas tulla toime kiusatustega?

See küsimus tekib siis, kui inimene seisab valiku ees, mida keegi teine ei näe, aga mis võib muuta kogu edasise tee.

Piiblis ei kujutata kiusatust usu puudumisena, vaid kohana, kus süda paljastub.

Kiusatus ei alga teost, vaid mõttest, soovist, himust või hirmust.

Kaini ja Aabeli loos näeme, kuidas kiusatus kasvab kibedusest, kui inimene ei luba Jumalal oma südant korrigeerida.

Joosepi lugu näitab, et mõnikord on ainus õige vastus kiusatusele lahkumine.

Kõrbes manna ja lindudega õpetab Jumal rahvast, et kiusatus võib olla ka usaldamatus ja hirm, et homseks ei piisa.

Taaveti ja Batseba lugu näitab, kuhu viib kiusatusega mängimine.

Jeesuse kiusamine kõrbes näitab, et isegi Jumala Poeg ei ole kiusatusest vaba, aga Ta jääb Jumala sõna juurde.

Abielu lahutamisest rääkides näitab Jeesus, et kiusatus võib peituda soovis valida lihtsam tee truuduse asemel.

Peetruse salgamise loos näeme, kuidas hirm võib murda ka armastuse ja samas, et langus ei ole lõpp.

Need lood ei ütle, et kiusatus kaob.
Nad õpetavad, et sellele ei pea alla andma.
Ja kui inimene ka komistab, ei lakka Jumal teda otsimast.