Miks halvad asjad juhtuvad headele inimestele?

See küsimus tuleb siis, kui headus ei too kaitset.

Piibel ei õpeta, et halvad asjad juhtuvad headele inimestele seetõttu, et nad oleksid eksinud või Jumalast hüljatud.

Joosep müüakse Egiptusesse mitte oma süü pärast, kuid just läbi selle kannatuse saab Jumal päästa paljud näljahädast.

Iiobi vagadus pannakse proovile ilma selgituseta, et näidata: ustavus ei kao koos õnnistustega.

Taavet satub Sauli tagakiusamise alla mitte valede tegude, vaid Jumala kutse tõttu.

Taaniel visatakse lõvide ette, sest ta jääb ustavaks.

Jeesus lüüakse risti mitte kurjuse pärast, vaid selle tõttu, et Ta oli täiesti õiglane.

Apostlid kogevad vastupanu ja ebaõiglust, kuid nende kaudu sünnib elu, tervenemine ja lootus ka teistele.

Need lood ei ütle, et kannatus oleks hea.

Nad näitavad, et halvad asjad ei tähenda Jumala puudumist ega elu mõttetust.

Ka tänapäeval on kristlased on sageli teisetele toeks ja õnnistuseks olles ise haiglas või küüditatud.

Piibli järgi ei ole küsimus alati miks, vaid kelle käes on viimane sõna — ja see ei ole kurjus.

Ilm 22:13 Jeesus ütleb: Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!