Mis on tõeline juhtimine?

See küsimus tekib siis, kui näeme, et kõige olulisemad pöörded elus ja ajaloos ei sünni seal, kus juhid näivad tugevad, vaid seal, kus keegi ei näe end juhina.

Piiblis ei sõltu tõeline juhtimine inimese oskustest ega autoriteedist, vaid Jumala vaiksetest ja kindlatest tegudest, mis viivad edasi ka siis, kui inimlik lootus on väike või puudub.

Moosese sündimise loos juhib Jumal sündmusi juba enne, kui Mooses midagi teeb — läbi ämmaemandate, ema julguse ja ootamatute võimaluste.

Gideoni võit midjanlaste üle näitab, et Jumala juhtimine töötab läbi väikese ja näiliselt nõrga armee.

Saamueli kutsumine õpetab, et juhtimine algab kuulamisest: Jumala hääl kõlab, isegi kui inimene ei mõista kohe, kes räägib.

Karjased väljal saavad tunnistajateks sellele, et Jumal ilmutab oma plaani seal, kus ei oodata midagi suurt ega erilist.

Need lood ei küsi, kas inimene oskab juhtida. Nad näitavad, et tõeline juhtimine sünnib siis, kui Jumal juhib — vaikides, märkamatult ja tihti paremini, kui me oskame ette kujutada.