Kuningriik jaguneb kaheks: Juudaks ja Iisraeliks
- 1Kn 12:1-19
- 2Aj 10:1-19
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Sekem, Iisrael
- Asukoht: Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Rehabeam, Jerobeam, Adoram
Lühikokkuvõte loost:
Rahvas tuleb Sekemisse, et kroonida Rehabeam Saalomoni järel kuningaks.
Jerobeam, kes oli varem Egiptuses, naaseb ja rahvas palub uuel kuningal kergendada Saalomoni rasket töökoormat.
Vanemad nõuandjad soovitavad Rehabeamil rahvast kuulata, kuid noored mehed õhutavad teda karmimaks muutuma.
Rehabeam valib karmuse, rahvas mässab ning kümme Põhja hõimu eralduvad — nii sünnib Iisraeli ja Juuda jagunemine.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tark juht kuulab kogenud nõuandjaid, mitte ainult neid, kes ütlevad seda, mida ta kuulda tahab.
Uhkus ja karmus lõhuvad ühtsuse, samas kui alandlikkus ja teeniv suhtumine loovad rahu.
Inimeste otsused võivad tekitada suuri lõhesid, kuid Jumal juhib ka nende keskel oma plaani.
Kuulamine ja mõistmine on tõelise juhtimise alus — mitte jõud ega autoriteet.
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
Seda kuulis Jerobeam, Nebati poeg, sest ta oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, ja Jerobeam elas Egiptuses.
Ja nad läkitasid käskjalad ning kutsusid tema; ja Jerobeam ning kogu Iisraeli kogudus tulid, ja nad rääkisid Rehabeamiga, öeldes: „Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!”
Aga tema vastas neile: „Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juurde!” Ja rahvas läks.
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: „Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?”
Nad vastasid temale, öeldes: „Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulasteks.”
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.
Ja ta ütles neile: „Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?”
Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: „Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile – ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa. Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega.”
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: „Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!”
Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid andnud, ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: „Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa. Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega.”
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Issandalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Issand oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, öeldes nõnda:
„Mis osa on meil Taavetis?
Ei ole meil pärisosa Iisai pojas.
Oma telkidesse, Iisrael!
Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!”
Ja Iisrael läks oma telkidesse.
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise astus aga kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis – tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest -, siis Jerobeam tuli Egiptusest tagasi.
Ja nad läkitasid käskjalad talle järele ning kutsusid ta; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes: „Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!”
Aga tema vastas neile: „Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juurde!” Ja rahvas läks ära.
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui too veel elas, öeldes: „Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?”
Nad vastasid temale, öeldes: „Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks.”
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.
Ta ütles neile: „Mis nõu teie annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?”
Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: „Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile – ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad.
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!”
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes:„Tulge kolmandal päeval tagasi minu juurde!”
Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: „Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!”
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Issand saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles:
„Mis osa on meil Taavetis?
Ei ole meil pärisosa Iisai pojas!
Igamees oma telkidesse, Iisrael!
Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!”
Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Juhtimine ja tarkus – vastandab kogenud tarkust ja nooruse upsakust.
Rahva ühtsus ja jagunemine – näitab, kui habras on rahva kokkukuuluvus ilma õigluseta.
Jumala plaan ajaloos – isegi konfliktis täitub Jumala ettekuulutus Saalomoni dünastia piiratusest.
Kuulamise tähtsus – juhid peavad kuulma nii Jumalat kui ka rahvast.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Sekem – ajalooline paik, kus varem uuendati liitu Jumalaga; nüüd toimub seal lõhenemine.
Kaks nõuannet – sümboliseerivad valikut tarkuse ja uhkuse vahel.
Karm vastus rahvale – põhjustab pöörde kogu rahva ajaloos.
Kuningriigi jagunemine – algus kahe eraldi rahva, Iisraeli ja Juuda, ajaloole.
