Paasapüha söömaaja seadmine
- 2Ms 12:1-28
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Mooses, Aaron
Lühikokkuvõte loost:
Jumal annab Moosesele ja Aaronile käsu paasapüha pidamiseks kui igaveseks mälestuseks.
Iga pere pidi võtma veatu talle, tapma selle ning määrima vere uksepiitadele ja pealisele.
Liha tuli süüa samal ööl koos hapnemata leiva ja mõrude taimedega, kiirustades, sest see oli Issanda paasapüha.
Veremärk kaitses iisraellasi nuhtluse eest, kui Egiptuses tapeti esmasündinud. Rahvas kuuletus Moosesele ja Aaronile ning valmistas end ette.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Paasapüha meenutab, et Jumala pääste nõuab usaldust ja kuuletumist ka siis, kui käsud tunduvad ebatavalised.
See on kutse valmistuda lahkumiseks vanast orjusest uude vabadusse – ka tänapäeva vaimses mõttes.
Sümbolid (veri, leib, mõrud taimed) tuletavad meelde, et vabadus sünnib sageli läbi kannatuse ja ohvri.
Kristliku usu kontekstis osutab paasapüha ette Kristuse ohvrile, kes toob lõpliku pääste.
Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes: „See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.
Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!
Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!
Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega!
Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga – see on paasatall Issanda auks!
Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.
Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.
Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!
Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!
Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!”
Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: „Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall!
Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest, sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!
Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on öelnud, siis pidage seda teenistust!
Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?, siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad.” Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Pääste ja kaitse Jumala kaudu – veri uksepiital on elu ja surma piir.
Mälestamine ja igavene seadus – paasapüha saab rahva identiteedi keskseks osaks.
Usaldus ja kuuletumine – rahva valmisolek järgida käske on lahkumise eeltingimus.
Vabaduse algus – paasapüha tähistab orjuse lõpu algust.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Talle veri – kaitse ja lepitusmärk, mis saab hiljem kristlikus tõlgenduses Jeesuse sümboliks.
Hapnemata leib – kiirust ja teekonna algust sümboliseeriv toit.
Mõrud taimed – orjuse kibeduse mälestus.
Pidusöömaaeg kui rituaal – kogukonda liitev tegu, mis jutustab iga kord sama lugu.
