Saalomoni edaspidine tegevus
- 1Kn 9:10-28
- 2Aj 8:1-18
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Kabuuli maa, Galilea, Iisrael
- Asukoht: Haas, Iisrael
- Asukoht: Megiddo, Iisrael
- Asukoht: Geser, Iisrael
- Asukoht: Beet-Hooron, Iisrael
- Asukoht: Baalat, Iisrael
- Asukoht: Taamari maa, Iisrael
- Asukoht: Esjon-Geber, Iisrael
- Asukoht: Oofir, Jeemen
- Asukoht: Hamat-Sooba, Süüria
- Asukoht: Tadmor, Süüria
- Asukoht: Hamat, Süüria
- Asukoht: Eelot, Süüria
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Saalomon, Hiiram/Huuram
Lühikokkuvõte loost:
Saalomoni ja Tüürose kuninga Hiirami koostöö jätkub pärast templi ja kuningakoja valmimist; nende vahel toimuvad linnade ja kaubavahetuse kokkulepped.
Saalomon kindlustab ja ehitab mitmeid linnu, rajab ladusid, sõjavankrilinnu ja kuninglikke keskusi.
Tööjõud organiseeritakse nii Iisraeli kui ka võõramaalaste hulgast, igaüks oma ülesannetega.
Ajaraamat lisab rõhuasetuse templiteenistuse korrale: preestrid, leviidid ja väravavahid pannakse tööle Moosese korralduste järgi.
Loo lõpus kirjeldatakse ühiseid mereretki Oofirisse, kust tuuakse kulda.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Korrastatud ja põhimõtetele toetuv juhtimineviib kaugele: isegi suur kuningriik toimib, kui rollid ja vastutus on selged.
Koostöö teiste rahvastega ei tähenda identiteedi kaotust — seda võib teha targalt ja ausalt.
Vaimuliku elu korrastamine ei ole kõrvalteema: koguduse ja kogukonna rütmid vajavad sama palju hoolt kui praktilised projektid.
Rikkus ja edu ei ole eesmärgid iseenesest; tähtis on, mis neid raamib ja kuhu südame fookus jääb.
Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad – Issanda koja ja kuningakoja.
Et Hiiram, Tüürose kuningas, oli Saalomoni toetanud seedri- ja küpressipuude ja kullaga, niipalju kui ta soovis, siis andis kuningas Saalomon Hiiramile kakskümmend linna Galileamaal.
Aga kui Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, mis Saalomon temale oli andnud, siis ei olnud need tema silmis head ja ta ütles: „Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?” Seepärast hüütakse neid tänapäevani „Kabuuli maaks”.
Hiiram oli aga kuningale saatnud sada kakskümmend talenti kulda.
Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Issanda koda, oma koda, kindlust, Jeruusalemma müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit: vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.
Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni, Baalati ja Taamari maal olevas kõrbes ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.
Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hettidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast, nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootuks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.
Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend; nemad valitsesid tööd tegeva rahva üle.
Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas ta ka kindluse.
Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Issandale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Issanda ees. Nõnda sai ta koja valmis.
Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.
Hiiram läkitas aga laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, koos Saalomoni sulastega.
Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas Issanda koja ja oma koja.
Linnad, mis Huuram oli Saalomonile andnud, ehitas Saalomon üles ja pani neisse Iisraeli lapsed elama.
Siis läks Saalomon Hamat-Soobasse ja vallutas selle.
Ja ta kindlustas kõrbes Tadmori ja kõik varustuslinnad, mis ta ehitas Hamatis.
Ja ta ehitas ülemise Beet-Hooroni ja alumise Beet-Hooroni kindlustatud linnadeks müüride, väravate ja riividega, samuti Baalati ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja kõik sõjavankrite linnad, ja ratsanike linnad, ja kõik, mis Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonis ning kõikjal oma valitsetaval maal.
Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud hettidest, emorlastest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraelist, nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud hävitanud, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon kedagi oma tööorjaks, vaid nemad olid sõjamehed, tema sangarite pealikud, tema sõjavankrite ja ratsanike pealikud
Ja neid kuningas Saalomoni linnavägede pealikuid, kes valitsesid rahva üle, oli kakssada viiskümmend.
Ja Saalomon tõi vaarao tütre Taaveti linnast kotta, mille ta temale oli ehitanud, sest ta ütles: „Ükski naine ei tohi mul elada Iisraeli kuninga Taaveti kojas, sest need paigad, kus Issanda laegas on olnud, on pühad!”
Siis ohverdas Saalomon Issandale põletusohvreid Issanda altaril, mille ta oli ehitanud eeskoja ette, ohverdades vastavaks päevaks määratud ohvri, nagu Mooses oli käskinud, hingamispäevil, noorkuupäevil ja seatud pühadel kolm korda aastas: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal.
Ja ta seadis oma isa Taaveti korra järgi preestrite rühmad nende teenistusse ja leviidid nende kohustustesse kiituslaule laulma ja preestrite juures igapäevaseid ülesandeid toimetama, ja väravahoidjad rühmade kaupa iga värava juurde, sest nõnda oli jumalamehe Taaveti käsk.
Ja kuninga käsust preestrite, leviitide ning varakambrite kohta ei taganetud üheski asjas.
Nõnda tehti kõik Saalomoni tööd Issanda koja rajamise päevani ja kuni selle valmissaamiseni; siis oli Issanda koda täiuslik.
Siis läks Saalomon Esjon-Geberisse ja Eelotisse, mereranda Edomimaale.
Ja Huuram läkitas temale oma sulastega laevu ning sulaseid, kes merd tundsid; ja need läksid koos Saalomoni sulastega Oofiri ja võtsid sealt nelisada viiskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Jumala antud tarkuse praktiline väljendus valitsemises.
- Püsiv töö rahuajal: loomise ja ülesehitamise periood, mitte sõja või kaose aeg.
- Koostöö rahvaste vahel — Hiiram ja Saalomon kui rahumeelse diplomaatia näide.
- Templi ja jumalateenistuse keskne roll riigi identiteedis.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Linnade kindlustamine, ehitus ja valitsemise infrastruktuur.
Tööjõu jaotamine viisil, mis hoiab Iisraeli vabad kodanikud kaitstuna sunnitööst.
Preestrite ja leviitide teenistuskorra taaskehtestamine.
Merereisid ja kaubavahetus kui märgid Saalomoni nägemuse avarusest.
