Taavet leinab Sauli ja Joonatani
- 2Sm1:1-18
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Siklag, Iisrael
- Asukoht: Gilboa mägi, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet, Saul, Joonatan
Lühikokkuvõte loost:
Taavet kuuleb amalekilt Sauli ja Joonatani surmast Gilboa mäel.
Amalek väidab, et tappis Sauli ja toob tõendid, lootes tasu.
Taavet mõistab ta vale tõttu surma, sest ta oli tõstnud käe Issanda võitu vastu.
Seejärel Taavet leinab ja peab kauni leinalaulu Saulile ja Joonatanile.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tõde ja ausus on olulisemad kui kasuahnus või vale.
Jumala seatud juhtide austamine jääb kehtima isegi nende languse järel.
Tõeline sõprus ja ustavus paistavad välja ka leinas.
Lein ja valu võivad väljendada nii isiklikke kui rahvalikke tundeid.
Ja pärast Sauli surma, kui Taavet oli tagasi tulnud amalekke löömast ja Taavet oli viibinud kaks päeva Siklagis, vaata, siis tuli kolmandal päeval keegi mees leerist Sauli juurest, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal. Ja kui ta jõudis Taaveti juurde, siis ta heitis maha ja kummardas.
Ja Taavet küsis temalt: „Kust sa tuled?” Tema vastas: „Ma olen Iisraeli leerist pääsenud.”
Ja Taavet ütles temale: „Mis seal juhtus? Jutusta ometi mulle!”
Ja ta vastas: „Rahvas põgenes lahingust ja rahvast on paljud ka langenud ja surnud; ka Saul ja tema poeg Joonatan on surnud.”
Siis küsis Taavet noorelt mehelt, kes temale seda jutustas: „Kuidas sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?”
Ja noor mees, kes temale seda jutustas, vastas: „Ma juhtusin kogemata Gilboa mäele, ja vaata, Saul toetas ennast oma piigile; aga vaata, sõjavankrid ja ratsanikud kippusid talle ligi.
Kui ta ümber pöördus ja mind nägi, siis ta hüüdis mind. Ja ma vastasin: Siin ma olen!
Ta küsis minult: Kes sa oled? Ja ma vastasin talle: Mina olen amalek.
Siis ta ütles mulle: Astu nüüd minu juurde ja surma mind, sest mind on tabanud nõrkushoog, kuigi mul on hing alles täiesti sees!
Siis ma astusin ta juurde ja surmasin tema, sest ma teadsin, et kui ta kukub, siis ta ei jää elama. Ja ma võtsin laubaehte, mis tal peas oli, ja käevõru, mis tal käsivarre ümber oli, ja tõin need siia oma isandale.”
Siis Taavet haaras kinni oma riietest ja käristas need lõhki, nõndasamuti tegid ka kõik mehed, kes ta juures olid.
Ja nad kaeblesid, nutsid ja paastusid õhtuni Sauli ja tema poja Joonatani pärast, ja Issanda rahva ja Iisraeli soo pärast, sellepärast et need olid langenud mõõga läbi.
Ja Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli temale seda jutustanud: „Kust sa pärit oled?” Ja see vastas: „Mina olen võõrsil elava amaleki mehe poeg.”
Ja Taavet ütles talle: „Kuidas sa siis ei kartnud sirutada oma kätt Issanda võitu hukkamiseks?”
Ja Taavet kutsus ühe noore mehe ning ütles: „Tule siia ja mine talle kallale!” Ja see lõi ta maha, nõnda et ta suri.
Ja Taavet ütles temale: „Sinu veri tulgu su pea peale, sest su oma suu on tunnistanud sinu vastu, öeldes: Mina olen tapnud Issanda võitu.”
Ja Taavet laulis Sauli ja tema poja Joonatani pärast seda nutulaulu ning ütles, et Juuda poegadele tuleks õpetada „Ammulaulu”.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala võitud kuninga puutumatus.
Tõe ja vale tagajärjed.
Sõpruse ja lojaalsuse suur väärtus.
Lein rahva ja isikliku kaotuse pärast.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Amalek – sümbol valele ja kasuahnusele.
Sauli võidu tunnused – kroon ja käevõru, Jumala antud kuningavõimu märgid.
Leinalaul – poeetiline ja sügavalt isiklik mälestus.
Taaveti südamehoiak – kaastunne, mitte kättemaks.
