Taavet on Keilas
- 1Sm 23:1-13
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Keila, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet, Ebjatar, Saul
Lühikokkuvõte loost:
Taavetile anti teada, et vilistid ründavad Keilat ja röövivad rehealuseid.
Taavet küsis Issandalt, kas minna Keilat päästma. Issand vastas: „Mine ja päästa Keila.”
Taaveti mehed kartsid, sest juba Juudamaal olid nad ohus, kuid Issand kinnitas veel kord, et Taavet peab minema ja annab vilistid tema kätte.
Taavet ründas vilisteid, võitis nad ja päästis Keila elanikud.
Saul kuulis, et Taavet on Keilas, ja arvas, et nüüd on ta lõksus, sest linn on väravate ja riividega.
Saul hakkas oma vägesid koguma, et minna Taaveti vastu.
Taavet uuris Issandalt, kas Saul tuleb ja kas Keila mehed annavad ta ära.
Issand kinnitas, et Saul tuleb ja Keila mehed annavad ta välja.
Siis lahkus Taavet oma meestega Keilast enne Sauli saabumist ja pääses.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala juhtimine on olulisem kui inimeste hirm – Taavet ei lähtunud ainult oma meeste hirmust, vaid küsis Issandalt.
Julge tegutsemine teiste heaks – Taavet riskis, et päästa linn, mis polnud tema kodu, näidates hoolt teiste eest.
Inimeste tänamatus ei tühista headuse väärtust – isegi kui Keila mehed oleksid ta reetnud, oli tema päästetegu väärtuslik.
Jumala plaani järgi liikumine hoiab lõksudest – Taaveti pidev Issanda otsimine hoidis teda Sauli käest.
Ja Taavetile teatati ning öeldi: „Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid.”
Siis küsis Taavet Issandalt, öeldes: „Kas pean minema neid vilisteid lööma?” Ja Issand vastas Taavetile: „Mine ja löö vilisteid ja päästa Keila!”
Aga Taaveti mehed ütlesid temale: „Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistite võitlusridade vastu!”
Siis küsis Taavet taas Issandalt ja Issand kostis temale ning ütles: „Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid sinu kätte!”
Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistite vastu; ta viis ära nende karjad ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.
Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juurde Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.
Saulile teatati, et Taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: „Jumal on ta minu kätte andnud, sest ta on ise ennast pannud tõkkesse, minnes väravate ja riividega linna.”
Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.
Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: „Too õlarüü siia!”
Ja Taavet ütles: „Issand, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast.
Kas Keila kodanikud annavad mu tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Issand, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!” Ja Issand vastas: „Ta tuleb.”
Ja Taavet küsis veel: „Kas Keila kodanikud annavad minu ja mu mehed Sauli kätte?” Ja Issand vastas: „Annavad küll.”
Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et Taavet oli Keilast pääsenud, siis ta loobus oma retkest.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Kuninglik hool ja vastutus – Taavet tegutseb juba kui karjane ja juht, kaitstes rahvast.
Jumala nõu otsimine – Preestri ja õlarüü abil, näidates, et Issand juhib sündmusi.
Inimeste truudusetus vs Jumala ustavus – Keila mehed oleksid reetnud, kuid Issand päästab.
Sauli ja Taaveti kontrast – Saul soovib Taavetit hävitada, Taavet aga rahvast kaitsta.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Keila linn – linn väravate ja riividega sümboliseerib nii kaitset kui ka võimalikku lõksu.
Vilistite rünnak ja päästmine – korduv motiiv Taaveti kangelaslikust rollist.
Reetmise oht – inimlik ebakindlus, mis vastandab rahva tänamatuse ja Jumala ustavuse.
Pidev põgenemine – Taaveti elu kui rändur ja tagaotsitu, kuid alati Jumala juhitud.
