Taaveti palve
- 2Sm 7:18-29
- 1Aj 17:16-27
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet
Lühikokkuvõte loost:
Pärast Jumala tõotust istub Taavet Issanda ette ja alandub palves.
Taavet tunnistab oma tühisust ja imestab Jumala armu üle, mis ulatub tema soole.
Ta tänab Jumalat, kes on teinud Iisraelist oma rahva ja ilmutanud nende kaudu oma au.
Taavet palub, et Jumal kinnitaks oma tõotuse tema soole ja majale igaveseks.
Ta lõpetab palve usalduses, et Issand teeb, nagu on rääkinud.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tõeline tänu tuleb sügavast alandlikkusest Jumala ees.
Jumala tõotused on suuremad kui meie ootused — need kestavad põlvest põlve.
Usklik võib palves toetuda Jumala sõnale ja kindlale lubadusele.
Tänu ja usaldus on vastus Jumala armule, mitte meie teenetele.
Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal!
Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jumal!
Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud.
Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid?
Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja nende jumalad.
Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo.
Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head; alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.”
Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled vaadanud mind kui ülendatud inimeste rida, Issand Jumal!
Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast.
Issand! Oma sulase pärast ja oma südame järgi oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud.
Issand! Kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina.
Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas?
Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.
Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
Ja nüüd, Issand, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja öeldakse: Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
Sest sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda.
Ja nüüd, Issand! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head, hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Issand, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!”
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala liit ja tõotus Taaveti soole.
Alandlikkus ja tänu Jumala suuruse ees.
Jumala ustavus oma sõna täitmises.
Igavese kuningriigi vaimne alus.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Palve ja kiitus – Taaveti vastus Jumala tõotusele.
Igavene tõotus – Jumala plaan Messia liini kaudu.
Jumala rahvas ja nimi – Tema au ilmutamine Iisraeli kaudu.
Usk ja usaldus – palve kui kindlus Jumala ustavuses.
