Tähendamissõna alandlikust teenimisest
- Lk 17:7-10
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~30 või 33 pKr
- Asukoht: teekond Galileast Jeruusalemma, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jeesus
Lühikokkuvõte loost:
Jeesus räägib näite sulasest, kes pärast päeva tööd ei saa tänu, vaid peab jätkama teenimist.
Jeesus õpetab, et ka jüngrid ei peaks ootama erilist kiitust, kui nad täidavad Jumala tahet.
Tegu pole autasuväärse saavutusega, vaid ustava teenimise loomuliku osaga.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Teenimisvalmidus ja tagasihoidlikkus
Jumalale kuuletumine ei ole saavutus, vaid osa kuulumisest Tema valitsuse alla
Eneseõigustuse vältimine
Jumala arm kui and, mitte teenitud tasu
Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!”?
Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!”
Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.”
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Teenimine
- Alandlikkus
- Ustavus
- Enesekontroll
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Sulane ja isand – tähenduslik kujund Jumala ja inimese suhtest
Teenimise loomulikkus – rõhutab, et Jumala teenimine on meie loomulik vastus, mitte eriline tegu, mis vajab tunnustust
Tagasihoidlikkus – ustav tegu ei tähenda, et midagi võlgnetakse vastu
Alandlik enesekäsitlus – me ei pea ootama kiitust, kui oleme täitnud oma osa
