Võit ammonlaste ja süürlaste üle
- 2Sm 10:1-19
- 1Aj 19:1-19
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Jeeriko, Iisrael
- Asukoht: Heelam, Iran
- Asukoht: Meedeba, Jordaania
- Asukoht: Frati jõgi
- Asukoht: Jordani jõgi
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet, Haanun, Joab, Abisai, Soofak
Lühikokkuvõte loost:
Pärast ammonlaste kuninga Naahase surma saadab Taavet saadikud tema poja Haanuni juurde, et avaldada kaastunnet ja sõprust.
Haanun kahtlustab, et saadikud on nuhid, ja alandab neid, lõigates nende habemed ja riided pooleks.
Taavet saadab neile vastu ja käsib oodata, kuni nende habe kasvab, et neid mitte häbistada.
Ammonlased kardavad, et Taavet vihastab, ja palkavad süürlased endale appi.
Taaveti väepealik Joab ja tema vend Abisai võitlevad kahe vaenlase vastu ja saavutavad võidu.
Kui süürlased lüüa saavad, sõlmivad nad Taavetiga rahu ega toeta enam ammonlasi.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Head kavatsused võivad olla valesti mõistetud, kui puudub usaldus ja tarkus.
Alandus ja kättemaks ei too rahu — ainult õiglus ja Jumala juhatus seda teevad.
Jumala rahva tugevus peitub ühtsuses ja julguses raskuste keskel.
Enne tegutsemist tasub otsida tõde, mitte lähtuda hirmust ja kahtlustest.
Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas suri ja tema poeg Haanun sai tema asemel kuningaks.
Ja Taavet ütles: „Ma tahan Haanunile, Naahase pojale, head teha, nagu tema isa minule head tegi!” Ja Taavet läkitas oma sulased teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale,siis ütlesid ammonlaste vürstid oma isandale Haanunile: „Kas sellepärast, et Taavet tahab sinu isa su silmis austada, on ta läkitanud trööstijad su juurde? Kas Taavet pole oma sulaseid läkitanud su juurde hoopis selleks, et uurida linna ja kuulata maad, et seda siis hävitada?”
Siis Haanun võttis kinni Taaveti sulased, ajas neil poole habet maha, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad ära.
Ja kui sellest teatati Taavetile, siis ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: „Jääge Jeerikosse, kuni teil habe on kasvanud, siis tulge tagasi!”
Kui ammonlased nägid, et nad Taaveti meelest olid muutunud vastikuks, siis läkitasid ammonlased käskjalgu ja palkasid Soobast süürlasi, kakskümmend tuhat jalameest, ja Maaka kuningalt tuhat meest, ja Toobi mehi kakskümmend tuhat meest.
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kogu kangelaste väe.
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks värava suhu; Sooba ja Rehobi süürlased ning Toobi ja Maaka mehed olid väljal omaette.
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis nii eest kui tagant, siis tegi ta valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.
Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja too seadis need üles ammonlaste vastu.
Joab ütles: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma tulen sinule appi.
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Issand, mis tema silmis hea on!”
Siis Joab ja rahvas, kes oli koos temaga, hakkasid taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid ta eest.
Kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nad Abisai eest ja läksid linna; ja Joab tuli tagasi ammonlaste kallalt ning läks Jeruusalemma.
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli ees löödud, siis nad kogunesid kokku ja Hadadeser läkitas käsu ning tõi välja süürlased, kes olid teisel pool Frati jõge; ja need tulid Heelamisse ning Soobak, Hadadeseri väepealik, oli nende eesotsas.
Kui sellest teatati Taavetile, siis ta kogus kokku kogu Iisraeli ja läks üle Jordani ning tuli Heelamisse; ja süürlased seadsid endid tapluseks Taaveti vastu ning sõdisid temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitsesada vankritäit ja nelikümmend tuhat ratsanikku; ja Soobaku, nende väepealiku, lõi ta maha, nõnda et ta seal suri.
Kui kõik kuningad, kes olid Hadadeseri alamad, nägid, et Iisrael oli neid löönud, siis tegid nad Iisraeliga rahu ja jäid nende alamaiks. Ja edaspidi süürlased kartsid ammonlastele appi minna.
Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas Naahas suri ja tema poeg sai tema asemel kuningaks.
Ja Taavet ütles: „Ma tahan head teha Haanunile, Naahase pojale, sest tema isa on mulle head teinud.” Ja Taavet läkitas saadikud teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale Haanuni juurde, et teda trööstida, siis ütlesid ammonlaste vürstid Haanunile: „Kas sa arvad, et Taavet tahab austada su isa, kui ta läkitab su juurde trööstijaid? Küllap on ta sulased tulnud su juurde selleks, et uurida, hukutada ja maad kuulata!”
Siis Haanun võttis Taaveti sulased kinni, ajas neil habemed ära, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad minema.
Ja nad läksid. Aga Taavetile anti meeste kohta teateid. Siis ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: „Jääge Jeerikosse, kuni teile habe on kasvanud, siis tulge tagasi!”
Kui ammonlased nägid, et nad olid endid teinud vastikuks Taaveti silmis, siis läkitasid Haanun ja ammonlased tuhat talenti hõbedat, et palgata endile vankreid ja ratsanikke Mesopotaamiast, Süüria-Maakast ja Soobast.
Nad palkasid endile kolmkümmend kaks tuhat sõjavankrit ning Maaka kuninga ja tema rahva; need tulid ja lõid leeri üles Meedeba ette. Ja ammonlased kogunesid oma linnadest ja tulid sõtta.
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kõik sõjakangelased.
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks linna väravasse; aga kuningad, kes olid tulnud, olid väljal omaette.
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant, siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.
Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja need seadsid endid üles ammonlaste vastu.
Ja ta ütles: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma aitan sind.
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Issand, nagu tema silmis hea on!”
Ja Joab ning rahvas, kes koos temaga oli, tungisid peale, taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid tema eest.
Ja kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nemadki ta venna Abisai eest ja läksid linna; aga Joab läks Jeruusalemma.
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud, siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid teisel pool Frati jõge; nende eesotsas oli Soofak, Hadadeseri väepealik.
Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde, seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid need temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.
Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael oli neid löönud, siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Rahu ja sõja kontrast: usalduse rikkumine viib konfliktini.
Jumala rahva kaitse ja võit Tema juhatuses.
Juhtide julgus ja koostöö.
Inimliku kahtluse tagajärjed ja Jumala õiglane sekkumine.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Saadikud – süütud headuse kandjad, keda tõlgendatakse valesti.
Joabi ja Abisai ühtsus – vennalik toetus ja usaldus Jumala vastu.
Süürlaste lüüasaamine – Jumala üleolek inimliitudest.
Rahu pärast võitu – Jumala eesmärk pole hävitamine, vaid kord ja rahu.
