Iisak õnnistab oma poega

„Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed!”
Kuldsalm
1Ms 27:22

Lühikokkuvõte loost:

  • Iisak, vana ja pime, tahab anda õnnistuse oma lemmikpojale Eesavile.

  • Rebeka kuuleb seda ja aitab Jaakobil pettusega õnnistus kätte saada.

  • Iisak õnnistab Jaakobit, teadmata, et see pole Eesav.

  • Kui Eesav saab teada, siis ta ärritub ja kurvastab, kuid õnnistus on juba antud.

Praktiline tähendus tänapäeval:

  • Jumala plaanid täituvad ka siis, kui inimesed eksivad või tegutsevad ebaausalt.

  • Lemmikute kasvatamine peres toob kaasa lõhesid ja haiget tegemist/saamist.

  • Pettus ei ole Jumala tee — usaldus Tema juhtimisse on parem kui kavalus.

  • Me ei saa väevõimuga Jumalat aidata; Tema tõotus läheb nagunii täide.

Tooltip test


 Kui Iisak oli vanaks jäänud ja ta silmanägemine oli tuhmunud, siis ta kutsus Eesavi, oma vanema poja, ja ütles temale: „Mu poeg!” Ja see vastas temale: „Siin ma olen!”

 Ja ta ütles: „Vaata, ma olen vanaks jäänud ega tea oma surmapäeva.

 Võta nüüd oma jahiriistad, nooletupp ja amb, mine väljale ja küti mulle mõni jahiloom!

 Valmista siis mulle maitsvat rooga, mida ma armastan, ja too mulle süüa, et mu hing sind õnnistaks, enne kui ma suren!”

 Aga Rebeka kuulis, kui Iisak rääkis oma poja Eesaviga. Ja kui Eesav oli läinud väljale küttima ja jahisaaki tooma, siis rääkis Rebeka oma poja Jaakobiga, öeldes: „Vaata, ma kuulsin su isa rääkivat su venna Eesaviga ja ütlevat: Too mulle jahisaaki ja valmista mulle maitsvat rooga, et ma söön ja sind Issanda ees õnnistan, enne kui ma suren.

 Ja nüüd, mu poeg, kuula mu sõna ja tee, mida ma sind käsin: mine karja juurde ja võta mulle sealt kaks head sikutalle ja ma valmistan need su isale maitsvaks roaks, mida ta armastab.

 Sina vii need siis oma isale, et ta sööks ja sind õnnistaks, enne kui ta sureb!”

 Aga Jaakob ütles oma emale Rebekale: „Vaata, mu vend Eesav on karune, aga mina olen sile.

 Võib-olla katsub isa mind käega, siis oleksin tema silmis nagu petis ja tooksin enesele needuse, mitte õnnistuse.”

 Aga ta ema ütles talle: „Sinu needmine tulgu minu peale, mu poeg! Kuula ainult mu sõna ja mine too mulle!”

 Siis ta läks ja võttis need ning tõi oma emale; ja ta ema valmistas maitsva roa, mida ta isa armastas.

 Ja Rebeka võttis oma vanema poja Eesavi parimad riided, mis olid ta juures kodus, ja pani need selga oma nooremale pojale Jaakobile.

 Tema käte ja sileda kaela ümber aga pani ta sikutallede nahad.

 Siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja Jaakobi kätte, ja see läks oma isa juurde ning ütles: „Mu isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen! Kumb sa oled, mu poeg?”

 Ja Jaakob ütles oma isale: „Mina olen Eesav, sinu esmasündinu! Ma tegin, nagu sa mind käskisid. Tõuse, istu ja söö mu jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”

 Aga Iisak küsis oma pojalt: „Kuidas sa nii kähku leidsid, mu poeg?” Ja tema vastas: „Issand, sinu Jumal, saatis mulle ette.”

 Siis Iisak ütles Jaakobile: „Tule ometi ligemale, et ma sind käega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg Eesav või mitte?”

 Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed!”

 Ja ta ei tundnud teda ära, sest tema käed olid karused nagu ta venna Eesavi käed; ja ta õnnistas teda.

 Ta küsis veel kord: „Kas sa oled tõesti mu poeg Eesav?” Ja ta vastas: „Olen!”

 Siis ta ütles: „Ulata mulle ja ma söön oma poja jahisaaki, et mu hing sind õnnistaks!” Ja ta ulatas temale selle, ja ta sõi; ja ta tõi temale veini, ja ta jõi.

 Seejärel ütles ta isa Iisak temale: „Tule nüüd ligemale ja anna mulle suud, mu poeg!”

 Ja ta astus ligi ning andis temale suud; siis ta tundis tema riiete lõhna ja ta õnnistas teda ning ütles: 

„Näe, mu poja lõhn – otsekui välja lõhn,
mida Issand on õnnistanud!

 Jumal andku sulle taeva kastet ja maa rammu,
ning külluses vilja ja veini!

 Rahvad orjaku sind,
rahvahõimud kummardagu sind!

Ole oma vendade isand,
su ema pojad kummardagu sind!

Neetud olgu, kes sind neab,
õnnistatud, kes sind õnnistab!”

Ja kui Iisak oli Jaakobit õnnistanud ja kui Jaakob oli just ära läinud oma isa Iisaki juurest, siis tuli tema vend Eesav küttimast.

 Ja temagi valmistas maitsva roa ja viis oma isa juurde ning ütles isale: „Tõuse, mu isa, ja söö oma poja jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”

 Aga tema isa Iisak küsis temalt: „Kes sa oled?” Ja ta vastas: „Mina olen su poeg Eesav, su esmasündinu!”

 Siis Iisak värises väga suurest ärritusest ja ütles: „Kes oli siis see, kes jahilooma küttis ja mulle tõi? Ja mina sõin kõike, enne kui sa tulid, ning õnnistasin teda! Õnnistatuks ta jääbki!”

 Kui Eesav kuulis oma isa sõnu, siis ta kisendas väga valjusti ja kibedasti ning ütles oma isale: „Õnnista ka mind, mu isa!”

 Aga ta vastas: „Su vend tuli kavalusega ja võttis su õnnistuse.”

 Siis ta ütles: „Eks ole temale nimeks pandud Jaakob? Juba teist korda on ta mind petnud: ta võttis mu esmasünniõiguse, ja vaata, nüüd ta võttis ka mu õnnistuse!” Ja ta küsis: „Kas sul pole hoitud õnnistust eraldi minu jaoks?”

 Aga Iisak vastas ning ütles Eesavile: „Vaata, ma olen pannud ta sinu isandaks ja olen andnud kõik ta vennad temale sulaseiks, ja ma olen teda varustanud vilja ja veiniga. Mida võiksin siis nüüd teha sinu heaks, mu poeg?”

 Ja Eesav ütles oma isale: „Ons see sul ainus õnnistus, mu isa? Õnnista ka mind, mu isa!” Ja Eesav tõstis häält ning nuttis.

 Siis vastas tema isa Iisak ning ütles temale: 

„Vaata, su eluase on eemal rammusast maast
ja ilma taeva kasteta ülalt.

 Sa elad oma mõõga varal
ja pead oma venda orjama.

Ometi sünnib, kui end raputad,
et rebid tema ikke oma kaelast.”

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Jumala suveräänne valik: noorem (Jaakob) saab õnnistuse, mitte vanem (Eesav).

  • Inimese nõrkus ja patused teod ei tühista Jumala plaani.

  • Õnnistus ja esmasünniõigus on Jumala kingitus.

  • Peresisene pinge ja valu, mis tuleb, kui usku asendab omakasu või eelistamine.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • „Vanem teenib nooremat” (1Ms 25:23) kui Jumala varasem tõotus.

  • Pimedus (Iisaki silmad) kui kujund inimliku nägemise piiratusest.

  • Õnnistus kui pöördumatu Jumala kingitus.

  • Perekonna lõhestatus tagajärjena, kui Jumala teed ei usaldata täielikult.

Jumala plaan ja inimeste nõrkus: Iisaki pere õppetund

 

Jumal ise oli määranud esmasündinu erilise staatuse (pärimisõigus, kahekordne osa, juhtimine —  5Ms 21:15-17 räägib esmasünniõigusest).

Aga Jumal on suveräänne ja võib erandkorras anda õnnistuse nooremale – mitte inimese ootuse või kokkuleppe järgi, vaid Tema enda plaani järgi.

See muster kordub mitu korda Piiblis:

  • Aabeli ohver oli meelepärasem kui Kaini (kuigi Kain oli vanem).
  • Iisak valiti Ismaeli asemel.
  • Jaakob valiti Eesavi asemel.
  • Joosep ja Efraim said esmasündinu õnnistuse, mitte nende vanemad vennad.

Seega ei olnud see ainult inimlik kultuuriline arusaam, vaid Jumala seatud kord, millest ta vahel teadlikult erineb, et näidata oma vaba valikut ja plaani.

Kui Piiblis räägitakse Iisaki perest, siis näeme kahte tasandit:

1. Jumala juhtimine

  • Jumal oli juba enne poegade sündi öelnud: „Vanem teenib nooremat” (1Ms 25:23).
  • Seega Jumalal oli selge plaan, et õnnistus läheb Jaakobile, mitte Eesavile.
  • Selles mõttes oli õnnistus ja suund juba Jumala käes, ning seda ei saanud muuta.

2. Inimese vastutus ja nõrkus

  • Iisak soovis siiski õnnistada Eesavit — kes oli tema isiklik lemmik (1Ms 25:28), mis läks Jumala tahtele vastu.
  • Rebeka ja Jaakob toimisid kavalusega, mitte usaldades, et Jumal ise oma tõotuse täide viib.
  • Nende peres tekkisid sügavad pinged, mida Piibel ei õigusta, vaid näitab ausalt nende nõrkuseid.

Seega võib öelda nii:

  • Jumala plaan täitus igal juhul – Jaakob sai õnnistuse.
  • Aga inimese teguviisid (lemmikute kasvatamine, pettus, ebaausus) tõid kaasa tarbetut valu ja konflikte. Jumal ei vaja inimeste kavalust, et oma tahet täita.

Kokkuvõtteks:
Jumala juhtimisest ei tohi hoiduda, aga inimesel tuleb seda järgida usus, mitte omast tarkusest ega pettusega. Jumala plaan võib realiseeruda läbi inimeste kavaluse ja vigade, kuid see ei õigusta inimeste valesid teguviise – need võivad tuua kaasa tagajärgi, mida Jumala plaanis ei ole.

Scroll to Top