Efraimlaste kaotus Gileadis, Jefta vastu

„Kui siis mõni Efraimi põgenik ütles: „Lase ma lähen üle!”, küsisid Gileadi mehed temalt: „Kas sa oled efraimlane?” Ja kui ta vastas: „Ei!”, ütlesid nad temale: „Ütle siis: Šibbolet!”; ütles ta aga: „Sibbolet”, sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada.”

Kuldsalm

Km 12:5-6

Lühikokkuvõte loost:

Efraimi mehed kogunevad ja süüdistavad Jeftat, et ta ei kutsunud neid ammonlaste vastu sõdima.
Nad ähvardavad Jefta maja põletada, mis viib terava tüli puhkemiseni.
Jefta vastab, et ta oli kutsunud, kuid nad ei tulnud appi, ning et Jumal andis võidu tema kätte.
Sõda puhkeb gileadlaste ja efraimlaste vahel, gileadlased võidavad.
Gileadlased valvavad Jordani ületuskohti ning eristavad põgenikke sõna „Šibbolet“ abil, mille valesti ütlemine reedab efraimlased.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

Konfliktid algavad sageli uhkusest ja solvumisest, mitte tõelisest ebaõiglusest.
Kui abi ei pakuta õigel ajal, pole õiglane hiljem süüdistada teisi – igaüks vastutab oma tegude eest.
Uhkus ja sisemine lõhe võivad osutuda suuremaks ohuks rahvale kui väline vaenlane.
Tõeline juhtimine tähendab tegutsemist Issanda antud ülesannetes, mitte inimeste tunnustuse otsimist.
Sõna ja keele kaudu võib paljastuda identiteet – siit ka õppetund, et meie keel ja teod näitavad, kelle poolel me seisame.

Aga Efraimi mehed hüüti kokku ja nad läksid põhja poole ning ütlesid Jeftale: „Mispärast sa läksid sõdima ammonlaste vastu ega kutsunud meid, et oleksime tulnud koos sinuga? Me põletame tulega sinu koja su pealt!”

Ja Jefta vastas neile: „Minul ja mu rahval oli suur riid ammonlastega; siis ma hüüdsin teid, aga te ei päästnud mind nende käest.

Ja kui ma nägin, et päästjaid ei olnud, siis ma võtsin oma elu iseenese kätte ning läksin ammonlaste vastu ja Issand andis nad minu kätte. Miks tulete nüüd minu juurde ja sõdite minu vastu?”

Ja Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ning sõdis Efraimi vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, kes oli öelnud: „Te olete Efraimist ära jooksnud. Gilead on keset Efraimi ja keset Manasset.”

Ja Gilead vallutas Jordani koolmed Efraimi poole; kui siis mõni Efraimi põgenik ütles: „Lase ma lähen üle!”, küsisid Gileadi mehed temalt: „Kas sa oled efraimlane?” Ja kui ta vastas: „Ei!”, ütlesid nad temale: „Ütle siis: Šibbolet!”; ütles ta aga: „Sibbolet”, sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures. Nõnda langes sel ajal Efraimist nelikümmend kaks tuhat.

Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat; siis gileadlane Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

Hõimudevaheline pinge – Iisraeli sisemised tülid on sama hävitavad kui välised vaenlased.
Uhkus ja solvumised – liigne eneseuhkus viib mõttetute konfliktideni.
Jumala antud võit – meenutus, et edu sõltub Issandast, mitte inimeste auahnusest.
Kohtumõistja ja juht – Jefta kaitseb oma tegusid, viidates Jumala sekkumisele.
Identiteedi proovikivi – „Šibbolet“ kui eristav tunnus, mis määrab elu ja surma.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

Tule ähvardus – sümbol vihast ja hävitusest, millega efraimlased alustavad tüli.
Sõja puhkemine – sisemine lõhestatus viib vennatapusõjani.
Jordani koolmekohad – strateegiline punkt, kus põgenemine peatatakse.
Sõna „Šibbolet“ – keelelise erinevuse kaudu toimuv eristamine ja surm.