Taaveti suuremeelsus Mefiboseti vastu
- 2Sm 9:1-13
- Eellugu: 2Sm 4:4
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Asukoht: Lo-Debar, Jordaania
- Asukoht: Jumala (Sauli) Gibea, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Taavet, Siiba, Mefiboset, Miika (Mefiboseti poeg), Joonatan, Saul
Lühikokkuvõte loost:
Taavet otsib, kas Sauli soost on veel kedagi, kellele ta saaks teha head Joonatani pärast.
Talle tuuakse Siiba, endine Sauli sulane, kes räägib, et elus on veel Joonatani poeg Mefiboset, kes on jalust vigane.
Taavet kutsub Mefiboseti enda juurde, taastab talle Sauli maa ja käsib Siibal seda tema heaks harida.
Mefiboset hakkab sööma Taaveti lauas nagu kuningapoeg.
Lugu lõpeb kinnitusega, et Mefiboset elas Jeruusalemmas alaliselt.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tõeline ustavus väljendub heategudes, mitte ainult sõnades.
Jumal kutsub meid olema halastajad ka neile, kes ei saa meile midagi vastu anda.
Tänulikkus sõpruse ja tõotuste eest näitab südame õigsust.
Jumala armu peegelduseks on hoolitsus nõrgemate ja unustatute eest.
Ja Taavet ütles: „Kas on veel kedagi, kes Sauli soost on järele jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?”
Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti Taaveti juurde. Kuningas küsis temalt: „Kas sina oled Siiba?” Ja ta vastas: „Jah, su sulane on see!”
Ja kuningas küsis: „Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele ma saaksin osutada Jumala heldust?” Ja Siiba vastas kuningale: „On veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane.”
Ja kuningas küsis temalt: „Kus ta on?” Ja Siiba vastas kuningale: „Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris.”
Siis kuningas Taavet läkitas talle järele ja laskis ta tuua Maakiri, Ammieli poja kojast Lo-Debarist.
Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juurde, siis heitis ta silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles: „Mefiboset!” Ja tema vastas: „Vaata, su sulane on siin.”
Ja Taavet ütles temale: „Ära karda, sest ma tahan tõesti teha sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba minu lauas.”
Ja tema kummardas ning ütles: „Kes olen mina, su sulane, et sa oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?”
Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale: „Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma andnud su isanda pojale.
Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased, ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt leiba minu lauas.” Siibal oli viisteist poega ja kakskümmend sulast.
Ja Siiba ütles kuningale: „Nõnda nagu mu isand kuningas oma sulast käsib, nõnda su sulane teeb.” Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas nagu üks kuningapoegi.
Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja elanikud olid Mefiboseti sulased.
Ja Mefiboset elas Jeruusalemmas, sest ta sõi alaliselt kuninga lauas; ta lonkas mõlemat jalga.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
Joonatanil, Sauli pojal, oli jalust vigane poeg, kes oli viieaastane, kui Jisreelist tuli sõnum Sauli ja Joonatani kohta; siis võttis ta hoidja tema sülle ja põgenes, aga rutulisel põgenemisel juhtus, et laps kukkus maha ja jäi lonkama; ta nimi oli Mefiboset.
SUURED TEEMAD:
Ustavus ja halastus Taaveti ja Joonatani liidu kaudu.
Arm ja taastamine neile, kes on langenud.
Kuningas kui halastuse ja Jumala iseloomu peegeldus.
Jumaliku armu väljendus kuninglikus hooles.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Mefiboset – nõrk, kuid armu saanud.
Taaveti laua ääres istumine – võrdsus ja vastuvõtt.
Ustavus Joonatani vastu – tõotuse täitumine.
Maa taastamine – taastatud väärikus ja elu.
