Haamani Lõpp

 Kui kuningas ja Haaman olid tulnud kuninganna Estri juurde peole, siis ütles kuningas veini juues Estrile ka teisel päeval: „Mida sa palud, kuninganna Ester, see antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!”

 Ja kuninganna Ester kostis ning ütles: „Kui ma olen sinu silmis armu leidnud, kuningas, ja kui kuningas heaks arvab, siis kingitagu mulle mu palvel mu elu ja vastavalt mu soovile mu rahvas!

 Sest meie, mina ja mu rahvas, oleme müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hukkamiseks. Kui meid oleks müüdud sulaseiks ja teenijaiks, siis ma oleksin vaikinud, sest seesugune õnnetus ei oleks kuninga tülitamiseks küllaldane.”

 Siis rääkis kuningas Ahasveros ja küsis kuninganna Estrilt: „Kes see on ja kus see on, kes on julgenud nõnda teha?”

 Ja Ester vastas: „Vaenlane ja vihamees on see kuri Haaman!” Siis kohkus Haaman kuninga ja kuninganna ees.

 Ja kuningas tõusis vihasena veini joomast ning läks palee rohuaeda, aga Haaman jäi paluma kuninganna Estrit oma elu pärast, sest ta nägi, et kuninga poolt oli tema kohta halba otsustatud.

 Kui kuningas tuli palee rohuaiast tagasi kotta, kus veini oli joodud, siis oli Haaman langenud asemele, millel Ester lamas. Ja kuningas ütles: „Kas ta tahab isegi kuningannat mu oma kojas ära naerda?” Vaevalt oli see sõna kuninga suust välja tulnud, kui juba Haamani nägu kaeti.

 Ja Harbona, üks kuningat teenivatest eunuhhidest, ütles: „Ennäe, seal on ka puu, mille Haaman laskis valmistada Mordokai jaoks, kes kuninga huvides kõneles. See seisab Haamani koja juures, viiskümmend küünart kõrge.” Ja kuningas ütles: „Pooge ta sinna!”

 Ja Haaman poodi puusse, mille ta Mordokai jaoks oli lasknud valmistada; siis lahtus kuninga viha.