Iisrael taganeb Issandast ja kohtumõistjad astuvad ametisse

„Kui siis Issand tõstis neile kohtumõistjaid, oli Issand kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Issandal oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.”

Kuldsalm

Km 2:18

Lühikokkuvõte loost:

Pärast Joosua ja tema põlvkonna surma hakkab uus põlvkond teenima baale ja astartet.
Rahvas hülgab Issanda ja järgib ümberkaudsete rahvaste jumalaid.
Jumal vihastub, annab nad vaenlaste kätte ja nende olukord muutub raskeks.
Issand tõstab neile kohtumõistjaid, kes neid päästavad, kuid rahvas ei kuula neid, vaid kaldub korduvalt ebausku tagasi.
Jumal jätab mõned rahvad maale, et proovida Iisraeli ustavust ja kasvatada neid kuulekuses.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

Kui usk ei kandu edasi järgmisele põlvkonnale, kasvab oht, et rahvas või pere läheb Jumalast eemale.
Ebausu ja maailmalike jumalate järgimine toob kaasa segaduse ja kannatused.
Jumal lubab katsumusi, et testida meie usku ja kasvatada sõltuvust Temast.
Jumal on halastaja – Ta tõstab juhte ja võimalusi tagasipöördumiseks, isegi kui rahvas ikka ja jälle eksib.

Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning teenisid baale ja jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Issandat.

Aga kui nad Issanda maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet, siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.

Kuhu nad iganes läksid, seal oli Issanda käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Issand oli öelnud ja nõnda nagu Issand neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes.

Siis Issand laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.

Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Peagi lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud Issanda käske kuulda võttes – nemad ei teinud nõnda.

Kui siis Issand tõstis neile kohtumõistjaid, oli Issand kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Issandal oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.

Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.

Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: „Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält, siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtegi neist rahvaist, keda Joosua surres alles jättis, et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Issanda teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte.”

Ja Issand jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega andnud neid ka Joosua kätte.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

Põlvkondade vahetus ja usu kadumise oht.
Jumala viha ja õiglane karistus ebausu eest.
Jumala halastus kohtumõistjate kaudu.
Jumala kasvatab katsumustes.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

Baali ja astarte teenimine – kompromiss usu ja paganliku kultuuri vahel.
Vaenlaste surve – tagajärg, mis toob rahva meeleparandusele.
Kohtumõistjad – Jumala tööriistad rahva vabastamiseks.
Katsumused – maale jäävate rahvaste kaudu testitakse Iisraeli ustavust ja kuulekust.