Jumala teotaja karistus
- 3Ms 24:10-16
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Hoorebi mäe ehk Siinai mäe jalamil, Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Mooses
Lühikokkuvõte loost:
Iisraeli laagris puhkes tüli ühe iisraellase ja egiptlase poja vahel.
Tüli käigus teotas see mees Jumala nime.
Mees toodi Moosese ette ja pandi vahi alla, kuni Issand annab juhise.
Jumal käskis, et jumalateotaja peab olema viidud leerist välja ja kogu kogudus peab ta kividega surnuks viskama.
Samuti kehtestati seadus: igaüks, kes teotab Jumala nime, kannab sama karistust.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Sõnal ja selle kasutamisel on vägi – austus Jumala nime vastu on sügav austuse ja usu märk.
Konfliktid ja tülid võivad paljastada südame hoiakuid ja suhtumist pühasse.
Tänapäeval ei ole karistus enam kividega surnuks viskamine, aga austuse ja lugupidamise põhimõte kehtib endiselt.
Jumal ootab, et Tema nime ei kasutataks kergelt, vaid väärikalt.
Keegi Iisraeli naise poeg, kelle isaks oli egiptlane, läks välja Iisraeli laste sekka; ja nad hakkasid leeris riidlema, see Iisraeli naise poeg ja üks Iisraeli mees.
Iisraeli naise poeg pilkas Nime ja needis seda. Siis viidi ta Moosese juurde. Tema ema nimi oli Selomit, Dibri tütar Daani suguharust.
Ja nad panid ta seniks vahi alla, kuni neile langeb otsus Issanda suust.
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Vii needja väljapoole leeri; kõik kuuljad pangu oma käed tema pea peale ja terve kogudus visaku ta kividega surnuks!
Ja räägi Iisraeli lastega ning ütle: Kes neab oma Jumalat, see peab oma pattu kandma!
Ja kes pilkab Issanda nime, seda karistatagu surmaga; terve kogudus visaku ta kividega surnuks! Olgu võõras või päriselanik, kes Nime pilkab, surmatagu!
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala nime pühadus – Tema nime ei tohi kasutada teotuseks ega kuritarvitamiseks.
Õiguse ja karistuse printsiibid – patt ei jää tagajärgedeta.
Kogukonna vastutus – terve rahvas pidi osalema kohtuotsuse täideviimisel.
Piirid ja identiteet – juhtum toob esile, et ka segapere laps oli kohustatud austama Jumalat.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Tüli – inimlik konflikt, mis tõi esile sügavama vaimuliku probleemi.
Jumala nime teotamine – sümbol Jumala autoriteedi otsesest ründamisest.
Kogukondlik kividega viskamine – näitab, et patu vastu seismine oli rahva ühine kohustus.
Seaduse kehtestamine – juhtum sai aluseks püsivale käsule Jumala nime austamise kohta.
Püha ja profaanne – lugu eristab, mis kuulub Jumalale ja ei tohi olla inimliku viha ega tülide mängukanniks.
