Juutide kättemaks

„Sel päeval, kui juutide vaenlased lootsid saada võimust nende üle, mis oli aga muudetud, nõnda et juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle”
Kuldsalm
Est 9:1

Lühikokkuvõte loost:

  • Hävituspäeval pöördub olukord ning juudid saavad oma vaenlaste üle võimu.
  • Juutidel õnnestub end kaitsta kogu kuningriigis ja nad löövad maha need, kes tahtsid neid hävitada.
  • Nad ei siruta kätt saagi järele ning Suusani linnas kestab võitlus kaks päeva.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

  • Ebaõigluse pöördumine ei tähenda kättemaksu ahnuse ega omakasu nimel.
  • Enesekaitse ja õiguse jaluleseadmine võivad olla vajalikud ellujäämiseks.
  • Võit ei vabasta vastutusest jääda moraalselt vaoshoituks.

 

 Ja kaheteistkümnendas kuus, see on adarikuus, selle kolmeteistkümnendal päeval, kui kuninga käsu ja tema seaduse teostamise aeg oli kätte jõudnud, sel päeval, kui juutide vaenlased lootsid saada võimust nende üle, mis oli aga muudetud, nõnda et juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle, tulid juudid kokku oma linnades kõigis kuningas Ahasverose maades, et pista oma käsi nende külge, kes neile kurja olid soovinud; ja ükski ei suutnud neile vastu panna, sest hirm nende ees oli vallanud kõiki rahvaid.

 Ja kõik maade vürstid, asehaldurid ja maavalitsejad ning kuninga ametnikud aitasid juute, sest neid oli vallanud hirm Mordokai ees.

 Sest Mordokai oli kuningakojas suur, ja kuuldus temast levis kõigisse maadesse; sest see mees, Mordokai, sai üha vägevamaks.

 Ja juudid lõid kõiki oma vaenlasi mõõgaga lüües, tappes ja hukates, ja nad talitasid oma vihkajatega, nagu tahtsid.

 Suusani palees tapsid ja hukkasid juudid viissada meest; ja Parsandata, Dalfon, Aspata, Poorata, Adalja, Aridata, Parmasta, Arisai, Aridai ja Vajesata, Haamani, Hammedata poja, juutide vaenlase kümme poega tapeti, aga tema vara külge nad ei pistnud oma kätt.

 Selsamal päeval sai Suusani palees tapetute arv kuningale teatavaks.

 Ja kuningas ütles kuninganna Estrile: „Suusani palees on juudid tapnud ja hukanud viissada meest ja kümme Haamani poega. Mida nad siis küll muudes kuninga maades on teinud? Mida sa nüüd palud? See antakse sulle! Ja mis su soov veel olekski, see täidetakse!”

 Ja Ester ütles: „Kui kuningas heaks arvab, siis lubatagu ka homme juutidel, kes Suusanis on, talitada nagu täna! Ja kümme Haamani poega poodagu puusse!”

 Ja kuningas käskis nõnda teha ning Suusanis anti seadus; ja kümme Haamani poega poodi.

 Ja Suusani juudid tulid kokku ka adarikuu neljateistkümnendal päeval ning tapsid Suusanis kolmsada meest; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.

 Ka muud juudid, kes olid kuninga maades, tulid kokku ja kaitsesid oma elu ja said hingata oma vaenlastest ning tapsid oma vihkajaist seitsekümmend viis tuhat; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.

 See sündis adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, aga selle neljateistkümnendal päeval nad puhkasid ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.

 Aga Suusani juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.

 Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades, adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Saatuse pöördumine ja õiguse maksmapanek.
  • Kurjuse langemine omaenda kavatsuste lõksu.
  • Jumala rahva ellujäämine vaenulikus maailmas.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • Määratud hävituspäeva ümberpöördumine.
  • Juutide enesekaitse kogu kuningriigis.
  • Saagist loobumine kui eetiline piir.
  • Suusani eriline roll sündmuste keskpunktina.
Scroll to Top