Samaaria piirkond
Samaaria piirkond on lai ja muutuv geograafiline mõiste, mis ulatub Saaroni tasandiku servast kuni Jordani jõeni. See on Iisraeli mägine keskosa, mille tähendus on ajas palju muutunud:
Esiisade aeg (Aabraham, Jaakob): “Samaaria” nime veel ei eksisteerinud. Piirkonda tunti kui Kaananimaa mägismaad või Sekemi ümbrust. See oli tõotatud maa keskosa, kus püstitati esimesed altarid.
Põhjariigi aeg: Pärast Iisraeli jagunemist hakati seda ala kutsuma Efraimi mäestikuks või pealinna järgi Samaaria maaks. See oli iisraellaste keskus, kus asusid põllud, viinamäed ja vanad pühapaigad (Siilo, Peetel, Gerisimi mägi).
Uue Testamendi aeg: Samaariast oli saanud ametlik provints Juudamaa ja Galilea vahel. Elanikkond oli segunenud ja nende usk erinesid juutide omast. Siin toimusid Jeesuse kohtumine kaevul ja esimene suur misjonitöö väljaspool Jeruusalemma.
Piiblilood.ee lehel on need ajastud kombineeritud, sest kuigi nimed ja piirid muutusid, jäi maastik – kõrged künkad ja viljakad orud – samaks, ühendades esiisade rännakud ja apostlite kuulutustöö.
Samaaria linnaga seotud piiblilood on siin Samaaria linn
Vaata Samaaria piirkonnaga seotud piiblilugusid.
