Leping kinnitatakse

„Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!””

Kuldsalm

2Ms 24:7

Lühikokkuvõte loost:

Jumal kutsub Moosese, Aaroni, Naadabi, Abihu ja seitsmekümmet vanemat, kuid vaid Mooses võib tulla Jumala juurde päriselt.
Mooses räägib rahvale kõik Issanda sõnad ja seadlused, ning rahvas vastab üksmeelselt: „Me teeme kõik, mida Issand ütleb.“
Mooses kirjutab Issanda sõnad üles, ehitab altari ja kaksteist sammast, mis sümboliseerivad Iisraeli suguharusid.
Loomadega ohverdatakse, veri piserdatakse altarile ja rahvale, kinnitades lepingut Issanda ja Iisraeli vahel.
Mooses, Aaroni, Naadab, Abihu ja seitsekümmend vanemat näevad Jumalat – Tema jalgade all on otsekui safiirist sillerdav sillutis – ning nad söövad ja joovad Tema ees.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

Jumala ja rahva vaheline leping põhineb vastastikusel kuulamisel ja kuulekusel – Jumal annab sõna, rahvas nõustub.
Jumalaga suhte kinnitamine ei ole pelgalt sõnades, vaid ka nähtavates tegudes ja sümbolites.
Vere piserdamine osutab lepingu pühadusele ja tõsidusele – tõelise pühendumuse hind on suur.
Jumala ligiolus on elu ja osadus – isegi söömine ja joomine muutuvad Tema ees pühaks.
Üksmeelne rahva vastus on eeskujuks kogudusele ja inimesele: Jumalale saab vastata ainult kogu südamega.

Ja ta ütles Moosesele: „Astuge üles Issanda juurde, sina ise, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist, ja kummardage eemalt!

Mooses üksi liginegu Issandale, teised aga ei tohi lähedale tulla ja rahvas ei tohi minna üles koos temaga!”

Ja Mooses tuli ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: „Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud!”

Ja Mooses kirjutas üles kõik Issanda sõnad. Ja ta tõusis hommikul vara ning püstitas mäe alla altari ja kaksteist sammast vastavalt Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.

Ja ta läkitas Iisraeli laste noori mehi ohverdama põletusohvreid ja tapma härjavärsse tänuohvriks Issandale.

Ja Mooses võttis poole verest ning pani kausikestesse, aga teise poole verest ta piserdas altarile.

Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!”

Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: „Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!”

Seejärel Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist läksid üles, ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu safiiridest tehtud põrand – otsekui taevas ise oma selguses.

Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

Leping Jumala ja rahva vahel.
Jumala sõna kuulmine, vastuvõtmine ja kirja panemine.
Vere ja ohvri roll lepingu kinnitamisel.
Jumala ligiolek ja Tema pühalikkus.
Osadus Jumalaga, mis väljendub isegi pidulikus söömaajas.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

Altari ja sammaste ehitamine kui sümbolid.
Veri lepingu kinnituse märgina (altari ja rahva vahel).
Mooses kui vahendaja Jumala ja rahva vahel.
Nägemus Jumala auhiilgusest: safiirilaadne sillerdav jalgealune.
Püha söömaaeg Jumala ligiolus, mis viitab hilisemale mõttele osadusest ja armulauast.